oksütotsiin oluliselt piima väljutamist rinnanäärmest lapse imetamisel, mis on viimasele toitumisel suureks abiks, eriti esimestel elupäevadel ja -nädalatel. 4. HÜPOFÜÜSI HAIGUSED Enim levinud on hüpofüüsi ehk ajuripatsi kasvaja, , mis võib võib toota liigselt hormoone. See võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: · hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist · hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega.
Keegi teine ei saa teid sellesse haigusesse ,,nakatada". Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on teatud riskitegurid, on suurem tõenäosus ajukasvaja tekkeks kui teistel. Riskitegur on ükskõik milline faktor, mis suurendab isiku võimalust teatud haiguse tekkeks. · Meessugu. Üldiselt on ajukasvajad meestel sagedasemad kui naistel. Samas on meningioomid naistel sagedasemad. · Rass. Ajukasvajad on valgetel sagedasemad kui teistest rassidest inimestel. · Vanus. Enamik ajukasvajatest leitakse 70-aastastel või vanematel inimestel. Samas on ajukasvajad laste seas sageduselt teine vähk (leukeemia on kõige sagedasem vähk lapseeas) ja noorematel kui 8-aastastel esineb ajukasvajaid sagedamini kui vanematel lastel. · Perekonnaanamnees. Inimestel, kelle pereliikmetel on esinenud glioome, võib selle haiguse kujunemine olla tõenäolisem. · Kokkupuude kiirituse või teatud kemikaalidega tööl. · Kiiritus
Hüpofüüs reguleerib ja kontrollib teiste endokriinnäärmete (näiteks munasarjade ja neerupealiste) tööd ning seetõttu paljusid organismis toimuvaid protsesse. Põhjused: Sageli on tegemist hüpofüüsi e ajuripatsi kasvajaga, mis võib võib toota liigselt hormoone;võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Hüpofüüsil on 3 sagarat: eessagar produtseerib kasvu, adrenokortikotroopset, gonadotroopset ja türeotroopset hormooni kesksagara hormoon reguleerib naha pigmendisisaldust tagasagar produtseerib oksütotsiini ja vasopressiini Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist
annaabi.ee 
