maoveen*, põrnaveen, vasak neeruveen*, alumine kinnistiveen, ülemine kinnistiveen, ühisniudeveen, sisemine niudeveen, välimine niudeveen. · Joonis lk 174 + tv joonis 10 125. Aju arteriaalse verevarustuse põhimõte (arterioosrõngas) Joonisel: eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter, tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid, sisemine unearter. (eesmine ühendusarter---eesmised ajuarterid---sisemised unearterid---keskmised ajuarterid---tagumine ühendusarter---tagumised ajuarterid---ajupõhimiku arter---lüliarterid) · Joonis lk 159 + tv joonis 11 126. Aju venoosse verevarustuse põhimõte (peaaju kõvakesta urked) Pea ja kaela piirkonna peamine venoosne magistraalsoon on sisemine kägiveen, mis kogub venoosset verd peaajust, kolju luudest, näost ning kaelast. Veenid, mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal, suubuvad peaaju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse
124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes)
124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf – seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes)
kirjapildi mõistmiseks, sensoorne kõneregioon. Vasaku kehapoole halvatuse korral võib olla häiritud keha keskjoonest vasaku poole jääva ruumi adekvaatne tajumine. Neglekt. Erinevatel insuldi vormidel on erinevad tekkepõhjused: Isheemiline insult(infarkt)80% - Transtoorne e. mööduv isheemiline atakk(TIA) miniinsult alla 24 tunni, ühe kehapoole nõrkus Ajutromboos –ajuarterid on ummistunud ja ahenenud Ajuemboolia-rütmihäired,klapirikked, kõrgevererõhk jne Hemoraagia 20%(verevalandus ajus) HEMORRAAGIA(VEREVALANDUS AJUS) Intratserebraalne hemorraagia(ICH)15%- Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks.(kõrgevererõhk, peavalu) Subarahnoidaalne verevalandus(ämblikkesta) (SAH)5% -Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm.(äkki
annaabi.ee 
