raamatuid. 14) Saaremaa kirjamehed olid Luce ja Willmann. Luce peateos oli ,,Saaremaa juturaamat", mida kasutati kooliõpikuna, selles teoses tutvustas ta elu korraldamist, andis nõuandeid arstimisest ja erinevatelt elualadelt. Willmanni peateos oli ,, Jutud ja tegud" kus ta tõi lugejani hulga antiik-, kesk- ja renessansiaja kirjndusest. 15) Rosenplänter oli Pärnu pastor, kes uuris eesti keelt ja rahvaluulet. Ta andis välja ajkirja ,,Beiträge". Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luule ja O. W. Masingu kirjad jm. 16) Otto Wilhelm Masing oli eeslasest köstri poeg ning valgustaja. Ta oli eesti vanema kirjandusloo üks tähtsamaid esindajaid, sest ta uuendas eesti keelt ja tõi kasutusele õ- tähe. 17) Ta andis talupoegadele uusi teadmisi, õpetas neid oma peaga mõtlema ning arukalt korraldama, ta lõi esimese eestikeelse ajakirja. 18) Mannteuffel oli mõisnik kes elas Ravila mõisas
(18a) Leipsigi ülikooli õigusteaduskonda, kus õpib vaheaegadega kuni 1830. Need õpingud olid väga vastumeelsed, ning tema huvidega risti-vastupidised. Seda rahulolematust leevendas vaid muusika, mille keskmes asus klaver. Seda pilli harjutas ennastunustamiseni. Juriidiliste parakrahvide pähetuupimine oli piin. Veenis ema, et tema kutsumuseks on muusika. 1834. aastal hakkab Schumann välja andma ajkirja Neue Zeitschrift für musik. See ajakiri propageeris rahvuslikkust, kõrget moraali ning arvustas akatemismi. Samamaegselt jätkabpingelist tööd klöaveriga. Maestro Wieck on oma õpilasega väga rahul ning enustab takke suurt tulevikku pianisti, heliloojana. Seda eeldas Shumanni suur hulk rajatud klaverimuusikat. Valed harjutamisvõtted ja abinõu käte füüsilisejs arendamiseks rikkusid ta käed lõplikult. Terav konfliks Wicki ja Scumanni vahel tipnes veel Schumanni ja Clara
- olulisel kohal ajakirjandus (1711 The Tatler Joseph Addisson ja Richard Steele). Ajakirjades palju päevasündmuseid, poliitikat. Ajakirjandusega seotud ka nt J. Swift, kes kirjutas pseudonüümi alt. Igas numbris pakuti välja ka essee. Essee kui zanri tekkimise ja leviku jaoks on nendel ajakirjadel oluline roll. Seal arutati filosoofia, moraali, esteetika vms üle. Autorid olid enamasti anonüümsed (toimetajad ise). Neil olid head suhted lugejatega ja lugeja võis ka kirjutada ajkirja ja neid avaldati seal. Nende põhjal tekkisid üsna põhjalikud vaidlused. See põhimõte on kandunud Internetti. Teemadeks olid eraelu, ühiskondlik elu vms. Addisoni ja Steele'i vaated on üsna klassitsistlikud. Üheks tunnuseks on ka ladinakeelde epigraaf iga numbri alguses. - 17. sajandil ei olnud Shakespeare oluline autor. 18. sajandi esimesel poole toovad Addison ja Steele ta tähtsuse esile. 19. sajandi alguses muutub essee zanrina väga oluliseks Inglismaal. See oli ka Addisoni ja
) Need ajakirjand andsid edasi ka kirjandusuudiseid. Igas numbris pakuti välja ka essee. Essee kui zanri tekkimise ja leviku jaoks on nendel ajakirjadel oluline roll. Seal arutati filosoofia, moraali, esteetika vms üle.Addison ja Steele tahtsid ka kombeid lihvida (ka lihtrahva kombeid). Ajakirjas ka kasvatuslikul eesmärgil: ära joo jne teemad. Autorid olid enamasti anonüümsed (toimetajad ise vms). Neil olid head suhted lugejatega ja lugeja võis ka kirjutada ajkirja ja neid avaldati seal. Nende põhjal tekkisid üsna põhjalikud vaidlused. See põhimõte on kandunud Internetti. Teemadeks olid eraelu, ühiskondlik elu vms. Addisoni ja Steele vaated on üsna klassitsistlikud. Üks klassitsismi põhiväiteid, mis polegi nii paha- on hea maitse mõiste. Mis on maitsekas ja mis mitte?Hea maitse on vaieldav. Maitse on muutuv. Näiteks moe maitse on muutuv. Hea maitse on suhteline asi. Tolles kontekstis seda maitset üritati kultiveerida. Üheks tunnuseks on
Nad alustasid oma kirjanduslikku karjääri tõlkimisega. 40ndtael tekib juurde palju ajakirju, ajalehti. Neid ajakirju hakatakse kutsuma ,,paksudeks ajakirjadeks" need on tõsise sisuga ajakirjad. ,,Sovremennik" Puskin toimetas seda ajakirja. Kui ta suri, siis hakkas ajakirja välja andma Puskini sõber, kuid selle ajakirja maine langes. 1847. algas selle ajakirja uus elu. ,,Sovremennikust" saab 19. saj keskel keskne ajakiri. 1847. aastal rendivad selle ajkirja kaks vene literaati N. Nekrassov ja I. Panajev. Panajevil oli raha ja Nekrassov oli väga andekas kirjastaja, luuletaja ja toimetaja. Luulet enam aktiivselt ei pruugita ega kirjutata. Nende zanrite asemele tulevad teised zanrid proosazanrid: olukirjeldus, jutustus, novell, lühijutt, romaan. Tähtsa koha omandab olukirjeldus. See on otseselt seotud ka realismi tekkimisega. Kirjanikud arvasid, et tegelikkust saab kirjeldada tõepäraselt. See on vastureageering romatismile
annaabi.ee 
