Oma materialistliku süsteemi esitas ta kolmes teoses : Kehast, Inimesest ja Kodanikust. Nii nagu materiaalne maailm, mis funktsioneerib nagu keeruline uuritaoline hammasratastega mehhaaniline masinavärk, nii ei ole ka inimene põhimõtteliselt midagi muud, kui masin. Seda oli Hobbesi vanem sõber arst William Harvey (1578-1657) vereringe näitel hiilgavalt tõestanud. Sellepärast saab Hobbesi arvates ka psühholoogilisi ajesid afekte nagu rõõm ja valu, armastus ja vihkamine, ihaldamine ja kartus seletada füüsilise enesesäilitamise instinktiga. See tung on paratamatu, järelikult ei saa inimese vabast tahtest juttugi olla. See materialistlik inimeseteooria (antropoloogia) on lähtekohaks Hobbesi filosoofia kõige tähtsamale ja jäävamale osale, tema riigiteooriale: enne kui inimesest saab kodanik, on ta loomu poolest olend, kes tahab ennast säilitada ja peale selle veel oma eksistentsiuuri nautida
sõltub praktiliselt alati organsimi kõikide teiste võimalike motivatsioonide rahuldatuse või mitterahuldatuse seisundist ehk teised ülimuslikud ihad on saavutanud suhtelise rahuldatuse seisundi. Millegi tahtmine viitab teiste tahtmiste olemasolevale rahuldatusele. Ehk siis kui baasvajadused nt uni, söök ja jook, pole täidetud siis ei hakata ka otsima kõrgemate vajaduste rahuldamist (nt eneseteostus). Kõigepealt tuleb tegeleda baasvajadustega! Ajede loendamise võimatus. Ajesid ei saa loendada, kuna see eeldaks nende võrdsust, potentsust ja esinemistõenäosuse võrdsust - iga konktreetse iha teadvusesse ilmumise tõenäolsus sõltub teiste ülimuslike ihade rahuldatuse või mitterahuldatuse seisundist. Selline loend viitaks ka iga aje isoleeritusele kõikidest teistest ajedest (nad pole sel moel isoleeritud). Ning ka selline loend eeldaks et see põhineb käitumuslikul alusel siis see eiraks kõike, mida on teada ajede
Säästmine aitas kapitalimahutustesi kokku hoida. Individualistliku kapitalistliku majanduse põhiliseks iseloomuomaduseks on selle põhinemine rangele kalkulatsioonile, suunatud ettevaatlikkusele ja ettenägelikkusele, mille eesmärgiks on majanduslik heaolu, erinedes nii peost-suhu elavast talupoeglikust majandusest, priviligeeritud traditsiooniega gildi-käsitöölisest ja seikleja-kapitalistist, kes kasutab ära poliitilist spekulatsiooni ja irratsionaalseid ajesid. Praegu arvatakse, et nii lihtne see ka ei ole. Sama hea oleks öelda, et me tarbime ja toodame sedamoodi nagu me teeme sellepärast, et me oleme hindud. Pigem võib vaadata erinevaid etappe, erinevaid mõjureid, erinevaid ühiskonna segmente, mis muutusid turu reguleerituks. Kuid kapitalistliku moodsa tootmise juurest tuleb siiski tähele panna olulist muutust: individualism. 3 Gild, õukond, kirik asendus individualismiga
annaabi.ee 
