(patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus“ Tagajärjed: nähtamatu käe printsiip, õhuke riik, liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist. 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust. Sotsiaalsed muutused on seotud otseselt majandusega. o Ühiskonna struktuur ja sotsiaalne elu tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas). o Väärtused, ideed, institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klassida huve (superstruktuur).
psühholoogilist kontakti ja järgitaks, kas teine on teate vastuvõtuks valmis. · Väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu ei osata kuidagi oma mõtetele ja ideedele leida kohast keelelist vastet, väljendutakse segaselt, arusaamatult. · Pöördumine on pikk üksikkõne, sedavõrd "monoloogiline", et teise poole jälgiv aktiivsus lülitub välja. · Teate lähetaja ajendub "huviloiu kuulaja kujundist", püüab piirduda olulisemaga ja jätab välja detailed ning argumentatsiooni; sellest tulenevalt muutub aga jutt kahvatuks ja ebamugavaks. · Püüdes vältida mittemõistmist, laskutakse koolmeisterdavana ülelihtsustamiseni, kuulajas äratub see aga igavust ja trosti. 10 · Kuigi iguüks märkab, kui temast ei saada aru, ja paljudele selgusetuks, millest
täiskasvanutelgi. Sellele lisandub veel sageli üleolev hoiak huvi mittepakkuva aine suhtes, kuigi tuleb loomingulisust mittepakkuv aine väga loomingulistel õpilastel ära õppida. Kool peaks küll väärtustama ja arendama loomevõimeid, kuid samas ka aru saama, et kogu õppimist ei saa taandada vaid õpilase loomingulisuse ja originaalsuse imetlemisele. Loomingulise arendamine seisneb eelkõige õpilastele võimaluste loomises nende loomepotensiaali avaldumiseks õppimisega, mis ajendub sisemisest huvist. Õpetaja peab tegema kõik, et õpilaste loomevõimed saaksid areneda. Ka väheloominguline õpetaja peaks oskama hinnata loomingulisust kui suurt väärtust (!? - Maili) ega tohiks ignoreerida loomingulisi õpilasi nende vähese konformsuse (e isiksuse omadus alluda grupi mõjule) või kuulekuse pärast. See on vajalik kasvatuslikust aspektist õpilaste aktiivsuse ja originaalsuse