uus seisukoht, mispeale tema arvamus või käitumine muutub. Veenmisel kasutatakse argumente. 2. Sisendamine-tõestamiseta mõjutamine.Sisendus mõjub siis, kui teate edasiandjal on suur autoriteet ja teade vastab inimese ootustele. 3. Sundimine-mõjutusviis, millega inimene pannakse toimima tema soovide ja tõekspidamiste vastaselt. Teistsugune toimimine võib talle kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi. Gibb võrdleb ennast kaitsma ajendavat ja toetavat grupiatmosfääri. Ennast kaitsma ajendav käitumine tekib siis, kui grupiliige tajub reaalset ohtu või prognoosib selle teket. Gibbs keskendub kuuele tunnusele, mis iseloom. Üht või teist atmosfääri. 1. Hinnanguline suhtlemislaad-nähtus, mis ajendab liikmeid end pigem kaitsma kui ülsandega tegelema.Etendavad suurt osa sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid. 2. Kirjeldav suhtlemislaad-hinnaguvabad väljendused, mis ajendavad partnerit end
See, mis on lapsepõlves oluline, saadab meid aga ka edaspidises elus. Seetõttu tahtsime teada saada, milliseks hindavad gümnaasiuminoored multifilmide rolli enda mõjutajana. Meediauurija Dennis McQuaili sõnul kogeme me iga päev lugematuid, kuid enamasti väikeseid meedia-poolseid mõjutusi, näiteks valime ilmateate järgi riideid, ostame midagi reklaami mõjul. Samas väidab teadlane, et vägivalla ja ebesatappude kajastamine meedias näib ajendavat neid tegusid jäljendama (McQuail, 2000: 373). Sellest väites tulenevalt soovisime teada saada, kuidas multifilmi tegelaste käitumine, muuhulgas ka see, mis mõnikord on mõningase vägivallaga seotud, võib vaatajaid mõjutada. Kuidas tunnetavad seda mõju 11.klassi õpilased, kuigi selge on, et nende multifilmide vaatamise kõrgajad on jäänud aastate taha. Kas lapsepõlves kogetu omab mingit mõju ka gümnaasiumis õppides? Kuidas ühised lemmikangelased mõjutavad jututeemat või
tekivad lähtuvalt inimese eesmärkidest. See asjaolu võimaldablki emotsioone jagada positiivseteks ja negatiivseteks. Positiivsed emotsioonid (näiteks, õnn, uhkus, armastus) kujunevad inimese taotluste seisukohalt soodates ning negatiivsed emotsioonid (näiteks, viha, kurbus, põlgus) ebasoodastes olukordades. Emotsioonid ärgitavad inimest olukoradele reageerima ning sest valmistavad nad kogu organismi tegevuseks ette Emotsioonid täidavad hinnangut kujundavat, ajendavat ning tähelepanu suunavat rolli. Emotsioonide omadusteks on 1) polaarsus ehk vastandlikkus tähendab, et tundmused esinevad vastandlike paaridena; 2) ambivalentsus ehk kaksipidisus seisneb selles, et ühel ja samal ajal on võimalik vastupidiseid tundeid läbi elada. Inimorganismi koormuse ümberjaotumine ja liikumisvaegus on viinud selleni, et emotsioonidega seotud organismisisesed muutused ei leia väljapääsu. Ka on tõusnud psüühiline pinge, mis tuleneb
annaabi.ee 
