tervendava elukeskkonna tähenduses. Ta soovib, et oskaksime õppida esivanematelt mitte ainult keelt ja kombeid, vaid tarkust. Kohati kõlavad Kristiina Ehini luuletused peaaegu kui rahvaluule või rahvalik veste (näiteks "põletusmatus", "hobune läheb" ja eriti "sõtta mu vend"), mis on üsna harv ja vägagi meeldiv saavutus tänapäeva eesti luules. Sagedasemad on tabavad ja meeldesöövivad rahvaluulelikud kujundid. Lisaks isikupärasele ja mõtlema ajendavale teemakäsitlusele on Kristiina Ehin kindlasti tähelepanuväärne oma oskuse poolest olla vaheldumisi (ja kohati koguni samaaegselt) nii jõuline ja terav kui ka õrn ja südamlik.
Raamatu viimane jaotus, "Mees ja lind", on käsitleb eelkõige armastuse (ma olin koos õega ja ei/ rääkinud sinust) ja selle mõrade teemat (me möödarääkimiste naerune lootsik/ triivib omasoodu). Siin tuleb esiplaanile naise sisemaailma ja tundeelu temaatika, naise suhestumine ja suhe mehega. Raamat lõpeb, võiks vist öelda ehinliku romantikaga, uuesti argisest eemalduva looga linnamehest boeingu ja metsaneiust haigru armumisest. Lisaks isikupärasele ja mõtlema ajendavale teemakäsitlusele on Kristiina Ehin kindlasti tähelepanuväärne oma oskuse poolest olla vaheldumisi (ja kohati koguni samaaegselt) nii jõuline ja terav kui ka õrn ja südamlik. Ta on siin eksimatult naiselik nagu ennegi, ent samas lihtsam ja mitmekülgsem. . Helsingi on täna haige mu lapsepõlvejuttudes on Läänemaa aga kusagil kapillaarides kobrutab Võrumaa maastik ja see kummaline keel on mu kõrvale armas Võrtsjärve loksuvast emaüsast pressiti mind välja
Tärkas huvi looduse, iseäranis inimese anatoomia vastu. Realism nõudis inimese kehaehituse tundmaõppimist, et mõista liigutuste mehhanismi. Alberti õpetas kunstnikku kõigepealt vaatlema luustikku, seejärel luid ühendavat lihastikku ja alles siis huvi tundma, mis inimese üll on. Leonardo da Vinci läks paigal püsiva keha kujutamiselt üle liikuva keha, seega füsioloogia ja dünaamika kujutamisele. Tegelik siht liikumist ajendavale vaimule väljenduse leidmine. Uuris selle nimel üksikasjalikult aju ja siseelundite ehitust. Tema jooniseid peetakse seniajani eeskujuväärivalt tõetruuks. Itaalia ülikoolides valitsenud viljatuse ja obskurantismi taustal olid heaks erandiks arstiteaduskonnad, eriti Paduaülikooli oma. Inimkeha hakati uurima, mõõtma ja seletama kui väga keerukat masinat. Leonardo da Vinci Ajastu silmapaistvaim mehaanikageenius oli Leonardo da Vinci (1452-1519)