Uuriv ehk kirjeldav lähtub minevikust ja olevikust ning projekteerib selle põhjal tulevikku. Normatiivne lähenemine seab eesmärgi, milleni tahetakse jõuda ning kirjeldab vajalikke tegevusi. Tuleviku uuringu meetodid sananeb teistele uurimustele, erinevus tuleb sisust ning eesmärgist. 3.7.2 Hindav uuring Ka hindav uuring ei erine teistest uurimustest meetodite poolest (Krathwohl, 2004d, 588-589). Hindava uuringu eripära on ajendatus otsustest hüpoteeside asemel. Oluline on kasutusväärtus, mis viitab omakorda ka kogu protsessi usaldusväärsusele. Hindamise eesmärk on eemaldada olemasoleva informatsiooni hulgast kahtlus ning luua otsuste tegemiseks sobilik keskkond. Hindav uuring ei anna sarnaselt põhjaliku uurimisega täielikku kindlust, kuid loob sobivaima keskkonna otsuste langetamiseks. Uuringu kasutusväärtus lisab tulemuste kirjeldamisele ka lihtsuse aspekti, et tulemusi võimalikult laialt jagada. 3.7
avastada universaalseid tõdesid maailma kohta Aeg ja ruum on meelekogemuse aprioorsed tingimused ning moodustavad meie poolt kogemustele seatud vajaliku struktuuri Meil ei saa maailma kohta olla muud teadmiste peale näiva Eetika Vaba tahte allikaks peab olema meie noumenlik mina ja see võimaldab tegutseda moraalselt Me ei saa oodata, et kõrgem võim jagaks meile ülesandeid, peame need ise avastama m, kasutades oma mõistust autonoomselt Käitumise muudab moraalseks ajendatus kohustuse ratsionaalsest tunnistamisest, mitte muud motiivid Moraalne kohtustus on tingimusteta nõudmine meie käitumisele see ei sunni meid tegema midagi võimaliku kasu pärast, see ütleb, et oeame seda tegema sest see on meie kohus Psühholoogia "teadus on organiseeritud teadmised, tarkus on organiseeritud elu" teadusena on psühholoogia võimatu, sest inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna
* innustab järgijaid; * tugev usk oma ideedesse; * suur võimuvajadus. Iseloomulike tunnuste teooria - eestvedaja iseloomulikud jooned ei pea olema kaasa sündinud, vaid neid saab kujundada ka õppimise ja kogemuste omandamise teel - eestvedajaid saab kasvatada. 43 Tunnuste hulgas, mis aitavad eestvedajat eristada mitte-eestvedajast, korduvad enam: arukus ja taibukus (intelligentsus); tugev ajendatus (motivatsioon) midagi korda saata; veenmis- ja teovõime ning enesekindlus; ausus, siirus ja usaldusväärsus; head tööalased teadmised ja oskused; usk inimestesse ja soov neid kaitsta; soov võimu kasutada ja soov juhtida. Käitumuslik teooria Käitumisteooria püüab välja tuua liidrile sobiva käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Juhtimisstiil on liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke. (Alas, 2004).
annaabi.ee 
