PANEME EI PANE Kui räägime spetsiifilisest Loendamatute ja mitmuses asjast,mida on enne mainitud-the loendatavate nimis kui räägime house, üldiselt- koalas,monkeys Unikaalsete nimis-the sun,the moonNimede ette-Anna KÕIK MÄRJAD KOHAD v.a järved Riikide nimed-Brazil aga The Netherlands Mäestikud-the Andes Kõrbed-the Linnad-Glasgow Sahara Grupp saari-the Virgin islands Tiitlitega kui inimese nime pole Tänavad-Oxford Street aga The mainitud the Prince,aga Prince High Street Charles Kui last,first,only on kasut Pargid-Hyde Park omadussõnana Riigid,kui sisaldavad sõnu: Mandrid-Europe, saared-Rhodes, state,kingdom,republic...-The United järved- Lake Geneva, Lake Peipsi, Kingdom jaamad- Charing Cross Station Muusikariistad-the guitar Kahesõnalised nimed,kui I ...
docstxt/1319115192148303.txt
23. Jagatud ergatiivsus Ergatiivsüsteem esineb eri ajavormides. Selle all mõeldakse sellist nähtust, kus S, A ja P markeering on mõnes kontekstis nagu akusatiivkeeltes, mõnedes nagu ergatiivkeelte süsteemis. Ergatiivses süsteemis tõstetakse rohkem esile objekt, mitte subjekt (subjekt on muutunud tegevuse tagajärjel). Ergatiivne süsteem tõstab seda muutumist esile, nt gruusia k olevikus on nominatiiv-akusatiivkeeltes ja perfektis absolutiiv-ergatiivkeeltes. Ajavormist lähtuvalt: olevikus nom-akk; mineviku ja lõpetatud tegevuse puhul abs-erg. Teatud mõttes räägime minevikust rääkides sellest, kuidas objektid on saanud muutuse osaliseks, st midagi on olukorras muutnud. Kõik sündmused on minevikus pigem passiivsemad kui olevikus toimuvad (nt Keegi parasjagu tapab lindu VS Keegi tappis linnu). 24. Hierarhiad ja semantilised kaardid (üldiselt)
ühtsuse loomiseks on palju sõnavaralisi, grammatilisi ja olukorrast tingitud vahendeid: 1) Ainevaldkond ja teemakäsitluse terviklikkus toovad teksti omanäolise sõnavara. 2) Sõnavara stiilivärving kutsub esile ootusi, kuivõrd tõsiselt tuleb tekstisse suhtuda. 3) Lausetevahelised viitesuhted. 4) Erilised sidussõnad väljendavad eriti osalausete, aga ka lausete- ja lõikudevahelisi loogilisi suhteid. 5) Ajavormide ühtsus viib teksti sujuvalt edasi, kuna põhjendamatud hüpped ühest ajavormist teise rikuvad terviklikkuse. 6) Aja- ja kohaviited annavad lugejale tausta nähtuse süsteemi paigutamiseks ja nõnda ka selle paremaks mõistmiseks. (2004: 260) Hea teadustekst on nii lauseehituselt kui ka sõnavalikult lihtne ning väljendus värske ja kulumatu. Teaduskeel peab olema täpne: eesmärgipärase ja läbimõeldud liigendusega, ühemõttelise lauseehitusega, asjakohase sõnavaliku ja täpse mõistestikuga. Hea tarbestiili
annaabi.ee 
