praktilise osa teostamiseks või andmete analüüsiks kasutab. · Kui tööl on mitu autorit, siis tuleks sissejuhatuses ka kirjeldada seda, kuidas on tööjaotus autorite vahel jagatud. Kuidas toimub kaasautorite omavaheline kommunikatsioon ja kuidas jagatakse vastutus lõpptulemuse eest? · Sissjuhatuses soovitavalt kasutatakse umbisikulist tegumoodi ,,Töö autor", ,,Antud töös tutvustatakse" · Töö kirjutatakse kasutades ajavormina lihtminevikku. 1.5. Sisu vormistamine 1.5.1. Valemid Valemite esitamisel tuleb terve töö ulatuses kasutada ühtset kirjaviisi. Juhul, kui töös kasutatavaid valemeid on rohkem kui üks, siis valemid nummerdatakse. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale. Valemites ei kirjutata mõõtühikuid. Mõõtühikud esitatakse kasutatud sümbolite seletuses. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" (ilma järgneva koolonita) ning selgitused kirjutatakse üksteise alla.
nt Ma olen teda kaua kõrvalt jälginud. 4) Pluskvamperfekt e enneminevik moodustatakse olema-abiverbi imperfektist ja mineviku partitsiibist. Ennemineviku puhul paigutab kõneleja end minevikku ja võtab minevikulise vaatlushetke seisukohalt kokku sellele eelnenud tegevuse. Sündmus võib vaatlushetkel jätkuda, kui sellele viitavad ajamäärused, nt Siis oli ta juba viis aastat õpetaja olnud. 5) EKGs nimetatakse tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldise ajavormina preteeritumi e üldminevikku, mis märgib vaid sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti spetsiifilisi tähendusi. Eraldi tunnus puudub. 20. Tegumoekategooria. Tegumood e geenus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab lause tegevussubjekti (loogilise subjekti) suhet grammatilise subjektiga. Enamikus keeltes on tegumoekategoorial traditsiooniliselt kaks liiget: 1) aktiiv ja 2) passiiv
Kirjutaja nõustub kellegi teise mõtteid edasi andes tema arvamusega. Lihtminevik väljendab tegemise või juhtumise minevikulist ja lõpetatust. Lihtminevikku kasutatakse, viidates: a) varem avaldatud uurimustele, b) oma uurimuse senisele käigule. Lihtmineviku kasutamisel on niisiis tüüpiline omalaadne spetsiifilisus, tuntus, ainukordsus. Kirjutaja ei võta eelnevate uurijate seisukohti. Täisminevik minevikulise ajavormina väljendab nagu lihtminevikki tegevuse toimumist enne nüüdishetke, kuid erinevalt lihtminevikus on tegevus kestnud praeguse hetkeni või sel on teatav tähendus veel praegugi. Täisminevik näitab selgemini kui lihtminevik allika olulisust kirjutajale, ehkku päris selget vahet siin polegi. Enneminevik väljendab, et tegevus on toimunud enne kõnes olnud või mõeldud aega või on kestnud selle ajani. Andmed on saadud mujalt, tegemist on refereeritud infoga. (2004: 277 280)
annaabi.ee 
