Tähtsamad neist pärinevad Vana riigi ajast, mil vaaraode absoluutne võim oli haripunktis. Püramiidides asusid vaaraode hauakambrid ning püramiidi kaldkülje teed mööda läks päikesejumala poeg taevasse. -- Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe/kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades. Nad veetsid aega külluslikel pidusöökidel, kus neid lõbustasid tantsijad ja tantsijannad. Ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine.Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaheldust pakkusid usupidustused. Egiptalste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Tänu kariloomadele sai vahel lihatoitu ning kalapüügile Niilusel ka kala. Ülemkihi toidu hulka kuulusid veel datlid, viigimarjad, puuviljad ning vein. Egiptuses oli tavaline paarperekond, kus olid mees, naine ning nende alaealised lapsed.
Tema isik ja võim olid jumalikud. Niilus - peamine ühendustee Egiptuses. Seda mööda peeti sidet ka Nuubiaga. Milline siis on muistse Egiptuse panus maailma ajalukku? Talupoegadel oli raske elu. Nad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides ning nende päevi täitis töö. Minu arvates oli neil raske elu võrreldes ülikutega, kes elasid luksuslikes kahe- või koguni kolmekorruselistes rõdude ja veerandadega maamajades ja veetsid aega külluslikel pidusöökidel. Nende ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine. Huvitav oli see, et talupoegadele pakkusid vaheldust iga - aastased usupidustused. Ehitistest on kindlasti tähtsamad püramiidid. Neid kasutati hauakambritena vaaraode jaoks. Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Minu arust on uskumatu, et inimesed ise rajasid nii suuri ehitisi, sest need võtsid kaua aega ja olid ühiskonnale raskeks koormaks. Kõige monumentaalsemad pyramided ehitati 26. saj. eKr Giza väljakule
Põhiolemuselt oli Egiptuse ühiskond stabiilne ja sügavalt traditsioonitruu. Eluolu Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Suuremad linnad arenesid peamiselt losside ja templite ümber, aga ei märäanud Egiptuse olustiku üldmuljet. Valdav osa rahvast elas maal. Ülikud elasid luksuslikes maamajades ja veetsid aega rohkete külaliste seltsis ja küllusklikel pidusöökidel, kus neid lõbustasid pillimängijad ja tantsijad. Jahipidamine oli nende ajaviidete hulgas tähtsal kohal. Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katustega savionnides ja nende päevi täitis töö. Teatud vaheldust pakkusid iga-aastased usupidustused. Egiptlaste põhitoit oli leib ja põhijoogiks oli lahja õlu. Tänu kariloomade pidamisele said nad mõnevõrra ka lihatoitu, aga seda siiski harva. Leivakõrvast andis veel kalapüük Niilusel. Aadlikonna toidulauale lisandusid veel datlid, viigimarjad ja teised puuviljad ning joogina vein. Perekond
võimu. Ülikute eluolust annavad hea pildi maalingud nende hauakambrites. Sealt ilmneb, et ülikud elasid luksuslikes kahe- või kolmekorruselisteski rõdude ja verandadega maamajades. Nad veetsid aega külluslikel pidusöökidel rohkete külaliste seltsis, lõbustatuna pillimängijatest ja tantsijatest-tantsijannadest. Ka jahipidamine Egiptust ümbritsevatel kõrbealadel või Delta soodes kuulus ülikkonna põhiliste ajaviidete hulka. Omamoodi vaheastme ülikute ja muu elanikkonna vahel moodustasid keskmised ja alamad ametnikud ehk kirjutajad, nagu neid sageli nimetati. Nende ülesandeks oli kontrollida töötajate tegevust kõigis üksikasjades, fikseerida kirjalikult kõigi kohustused ja nende täitmine. Vahel pärinesid kirjutajad ka lihtrahva hulgast, olles aastatepikkuse vaevarikka tööga omandanud koolihariduse ja tõusnud ühiskondlikult positsioonilt muudest töötegijatest kõrgemal
annaabi.ee 
