vaim on surematu, igavene. See igavene vaim elab, pannes oma maised ihupaelad hauda varjule, taevas suure jumala juures. Kuigi Petersoni ajal ,,kõike ilmlikku juttu ja kõnet peeti lori asjaks" (K. A. Hermann) ja ,,... taeva ja põrgu võtmed olid ikka pastorite käes, kes oma karja peale ses sihis (vaimulikkuse poole) mõju avaldasid", nagu G. Suits seda iseloomustab (Sihid ja vaated), siiski ei alistu Peterson sellele ajavaimule. Tema suhe kirikusse ja selle traditsioonidesse on koguni teistsugune, kui teiste tolleaegsete juhtivat osa etendavate kirjameeste omad. Kuigi ta toetajate soovil ülikoolis üksvahe usuteadust õpib, ei ole tal selleks mingisugust sisemist tungi. Tema ei tunnusta pimedaid kirjatähest sõltuvaid dogmasid ja räägib õige ironiseerivalt ning pettunult teoloogidest: ,,Kristus tuli sellepärast, et inimesi õpetada, kuidas nad peavad mõistuse läbi õndsaks saama ning teisigi armastama, s. o
1908-dal aastal läks Jansen üle professor Kardovski käe alla. Kardovski õppesüsteem lõi kõige paremad tingimused Janseni professionaalsete võimete arenguks. Samal ajal soodustas see ka tema kultuurilise taseme tõusu, mis oli seda tähtsam, et Janseni üldhariduslikud õpingud olid seni üsna puudulikuks jäänud. 1910-da aasta teisel poolel esineb Jansen näitusel neljakümne ühe eksponaadiga etüüdide, portreede, illustratsioonide ja ajavaimule vastavalt ka suurema arvu sümbolistlikul ainestikul loodud töödega. Kunstnikuelu sunnib 1911. aastal Janseni tervisepuhkusele Triiki. Sinna jääb ta peatuma pikemaks ajaks. Sisustades vaba aega tutvub ta kohaliku eluoluga, joonistab karaktertüüpe, elab sisse kohaliku talvemaastiku erilaadi ja meeleoludesse. Selle kõige tulemusena sünnib maal ,,Kirikuteel". Maal kajastab tolleaegse taluelu põhapäevanägu. Teose
Ta eraldas erinevate häiretega patsiendid, edendas tegevusteraapiat, argumenteeris efektiivselt igasuguse karistuse või eksortsismi kasutamise vastu. Pinel oli esimene, kes hakkas säilitama täpseid juhtumi analüüse ja statistikat oma patsientide kohta. Pineli juhtimise all langes patsientide surmade protsent suuresti ning tõusis paranenute ja varjupaigast vabastatute hulk. Osaliselt tänu Pineli edule ning osaliselt ajavaimule hakkasid inimesed Euroopas ja USA-s aina enam argumenteerima vaimuhaigete inimliku kohtlemise poolt. Benjamin Rush (1745-1813) Sõjaväe peakirurg esimene USA psühhiaater. Ta nõudis, et patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine. Rush kaitses siiski aadrilaskmise ideed ning pöörlevate ja rahustavate toolide kasutamist Dorothea Lynde Dix (1802-1887) Töötas vanglas, mõistis, et paljud vangid on vaimuhaiged.