Mõlema teooria järgi aitab aju unenägudeaegne tegevus tal valmistuda tööks ärkveloleku ajal. 11. Kuidas võib mõjutada üks magamata öö või reisimine läänest-itta kognitiivseid protsesse (sh õppimist) järgmisel päeval? Jet lag: kuna organismi tsirkadiaanrütm (päevarütm, unerütm jne) toimib natuke pikema tsüklina kui kui 24 tundi, siis on kergem püsida ärkvel pigem 1 tund kauem kui minna magama 1 tund varem, seetõttu on raskem reisida läänest itta; siis kävitub ajavahestress (ingl k jet lag) kergemini (keskmine kohanemisaeg 1 päev iga ületatud ajavööndi kohta). Ajavahega kohanemisel jms toimub bioloogilise kella desünkronisatsioon, mis põhjustab palju ebamugavust nö valel ajal ärkamine, pidev väsimus jne. Ööpäeva rütmi segipaiskamine halvendab mälu ja õppimisvõimet, viib emotsionaalsele ebastabiilsusele, ülemäärasesse stressi. KOGNITIIVNE = tunnetusprostssidel põhinev, kõrgemata psüühiliste protsessidega (mõtlemine,
mida iseloomustavad päeva jooksul korduvad ootamatud unehood. Need unehood tekivad ilma eelnevate sümptomiteta igasuguse tegevuse juures igal ajal. Uni kestab tavaliselt mõne minuti ja selle järel tunneb inimene end mõne aja reipamana. Öine uni ei ole sellisel juhul enamasti häiritud. Ajavahestress Füsioloogiline ja psühholoogiline seisund, mis on tingitud päeva pikkuse muutumisest reisides üle ajavööndite piiride 8 KOKKUVÕTE Selle referaadi eesmärgiks oli uurida und ja unehügieeni ning nende olulisust inimesele. Enne teema käsitlemist ei teadnud ma unehügieenist rohkemat kui, et korralikuks puhkamiseks peab täiskasvanud inimene öösel magama vähemalt 7-8 tundi. Referaadi koostamise ajal sain
ja aeg. · Insomnia ehk unetus · Hüpersomnia · Une-ärkveloleku rütmi häire · Hilinenud unefaasi sündroom · Varajase une sündroom Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: · Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi · Uneapnoe · Uneärevus · Unepaanika Muud unehäired · Narkolepsia ja katapleksia · Kleine'i-Levini sündroom · Ajavahestress 3 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks. Risk on suurem sageli või pidevalt uinuteid kasutavatel inimestel, vanemaealistel naistel, teatud haigusi põdevate patsientide hulgas ja depressiivsusele
nähes on lihastegevus üldiselt välja lülitatud (lihaste atoonia), vältimaks une ajal liigutusi, kuid vahetult enne magama jäämist või ärkamist võib eneseteadlikkus olla veel säilinud või "ärkvel" varem kui tekib täielik kontroll oma keha ja liigutuste üle, mistõttu tajutaksegi ennast halvatuna. ● Muud unehäired - Narkolepsia ja katapleksia, Kleine-Levini sündroom, Ajavahestress 20 2. VEGETATIIVNE ehk siseelundite närvisüsteem ● kõrgemad keskused asuvad vaheaju hüpotaalamuses, kus on 32 paari tuumi - need reguleerivad nii sümpaatilise kui parasümpaatilise osa tegevust - hüpofüüsi kaudu ka endokriinset süsteemi - hüpotaalamus on ühenduses ka teiste peaaju osadega, mis osalevad nii organismi
annaabi.ee 
