Et novellis etendab kompositsiooniline külg sageli olulist osa ning on lühiduse tõttu suhteliselt kergesti kirjeldatav, pälvis see zanr vene vormikoolkonna autorite tähelepanu. Kuid Liivi arvates iseloomustab vene zanriteooriat ebajärjekindlus. Suurima panuse on vene vormikoolkonnast Liivi sõnul andnud M. Petrovski. Artiklis ,,Novelli morfoloogia" arvab ta, et novell on suletud jutustus, mis peab edasi andma kujutatava elu terviklikkuse. Samuti jagas Petrovski novelli ajatasandid: 1) Minevikutasand- kesksele sündmusele eelnenud tegevus, mida mingil määral kajastatakse 2) Olevikutasand- keskne sündmus 3) Tulevikutasand- kesksele sündmusele järgnenud tegevus, mida kajastatakse. Need ajatasandid andvat novellile totaalsuse, nende puudumisel on tegemist anekdoodiga. Liivi arvates on see kriteerium õigustamata, kuid teisalt aitab paremini mõista novelli olemust. NOVELLI TÜPOLOOGIAST. Novelli võib tüpoloogiliselt liigitada eri alustelt lähtudes. Üks
Tema seltskonda kuulub kergemeelne kaunitar Brett kes on armusuhetes nii Jake kui ka tema sõjakaaslasega Mike'ga ning kellesse on omakorda armunud üks teine ajakirjanik .Juhtsümbol romaanis on Jake sõjas saadud trauma ehk impotentsus . '' Vanamees ja meri '' William Faulkner modernistlike vormieksperimentide arendaja , tema teosed on seotud USA ajaloolis-sotsiaalse oluga .Üks raskemaid loetav 20 sajandi kirjanikke .paiskab segamini ajatasandid , liigub m'ärkamatult olevikust minevikku ja tagasi . Eksistentsialism Filosoofia ja kirjanduse tihe läbipõimitus . Vabadus ja vastutus on eksistentsialismi tunnused.Sellised teosed kirjeldasid kõige dramaatilisemate olukordade lahkamist ning keskendusid filosoofilistele probleemidele . Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist.
Elus kõige tähtsamad- ARMASTUS, SÕPRUS, PEREKOND, KODU. WILLIAM FAULKNER Põhiteemad- elu ja surm, ilu ja inetus, hea ja kuri! Realist, modernist Kujutab aega- inimese elu lapsepõlvest vanaduseni Teema: Lõuna osariikide elu 19.saj-20saj. 50ndad Teda on nimetatud feminismi rajajaks Modernism: -ajatasandid segi (kursiiv) Inimesi peab juhtima kaks jõudu- mehelik ja naiselik ( tegelane vahetab -teadvus, alateadvus sugu, elab üle kolmesaja aasta, hea looja on kahesooline ) -reaalsed kirjeldused vaheldumisi assotsiatiivsetega. Väga pikad laued, väga palju kirjavahemärke, aitab näidata kuidas ,,HÄLIN JA RAEV" filosoofiline, ühest perekonnast inimene mõtleb . !!!! modernistliku psühholoogilise romaani rajaja!!!
Tegevused mitmel ajatasandil (XX s ja kaugem minevik) Ajalugu kordub Võimuiha, omakasu, ahnus. Terav kriitika inimese ja ühiskonna moraali suhtes. Ajaloo objektiivne uurimine on võimatu. MÄNGIB OMA TEGELASTEGA NN KAHEKORDSET MÄNGU- OLEVIKKU ON VÕIMALIK MÕISTA MINEVIKU KAUDU. 8. ,,ROOMA PÄEVIK" Reisikiri, mis kujutab vähem turismiobjekte ja rohkem inimese sisemaailma. Erinevad teadvuse- ja ajatasandid segunevad. Kaspar von Schmezburg Roomas. Näiliselt ka teose autor. Nostalgia minevikuväärtuste järele. Vihjed tumedale tulevikule. Muu looming, 30.aastatel järjeromaanid ajalehes ja lasteraamatud. Novellid kogu ,,Sigtuna väravad" Luuletused kogu ,,Inimese teekond" Kriminaalromaan ,,Hurmakägu on surma nägu" Kokkuvõtteks. Kirjutab oma kaasajast ja minevikust traditsiooniliselt ja modernistlikult, tõsiselt ja seikluslikult.
kostüümi, miimika jm kirjeldus. Diskrepants sõnad ja tegevused lähevad lahku, st dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. Autoritekst autori nimi, pealkiri, zanrimääratlus, osutused tegevusajale ja kohale, eessõna ja järelsõna. Kõne postdramaatilises teatris: · Kõne desemantiseerub. · Kõne ja dialoog dekonstrueeritakse. · Polüloogilisus ja mitmehäälsus tõusevad esile. · Stiilid segunevad. · Loogiline tervik laguneb. · Subjektipositsioon pihustub. Ajatasandid teatris: · Etenduse aeg etenduse algusest lõpuni. Tegelikult pole etenduse aeg ühene. Inimesed istuvad, etenduse juht annab etenduse algusest märku, näitlejad tulevad lavale, lõpus on aplaus ja minnakse koju. Kultuuriantropoloogiliselt on see aeg eriline astub välja meie igapäevasest argivoolust. Teatri taust on rituaalses kultuuris, kus toimivad sarnased asjad: astutakse teatriaega, kus toimuvad rituaalsed sündmused, hiljem jätkub reaalne aeg.