vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad vaslguse füüsikalistes omadustes, kui me tajume alguses punast värvi ning seejärel rohelist? 4. Mis on sensoorse töötluse absoluutne lävi (alumine, ülemine) ja eristusläve mõisted.
reaalselt esinevate esemete, tunnuste, tegevuste jne. vahel, mida see sõna tähistab. Millised on grammatika omadamise seaduspärasused? Süntaks on tasand, mille kaudu omandatakse sõnad, nende vormid(morfoloogia) ja hääldamine. Lapsel on grammatika omandamiseks vaja teadvustada need nähtused, millest saab keele abil infot edasi andaja osata säilitada ja kasutada keelelist infot. laps omandab keelevormid vastavalt väljendatava sisu keerukusele. Objekti- ja ruumisuhteid väljendatakse ajasuhetest varem, tingimust hiljem kui jaatust, sõnavormid ainsuses varem kui mitmuses. Keeleüksus järelpositsioonis omandatakse avrem ja kergemini kui eespositsioonis, lõppude omandamine on kergem, kui õigete tüvevariantide kasutamine(laadivaheldus), tagasõnad omandatakse kergemini kui eessõnad või eesliited. Lapsed pööravad enam tähelepanu keeleüksuste järjestusele ütluses kui nende üksuste vormidele, eelistavad lauses standardset sõnajärge.Grammatilise
Edasist arengut iseloomustab grammatiliselt õigete baaslausete ja seejärel keeruliste lausestruktuuride omandamine. Lapsel on vaja grammatika omandamiseks täita järgmised tingimused: 1) teadvustada need nähtused, millest saab keele abil infot edasi anda; 2) osata säilitada ja kasutada keelelist infot. Laps omandab keelevormid vastavalt väljendatava sisu (mõtete, suhete) keerukusele. On loomulik, et objekti- ja ruumisuhteid väljendatakse ajasuhetest varem, tingimust hiljem kui jaatust, küllaltki vara võtab laps kasutusele aga eitava väite, sõnavormid ainsuses tulevad reeglina kasutusele varem kui vormid mitmuses. Kehtib seaduspärasus, et keeleüksus järelpositsioonis omandatakse varem ja kergemini kui eespositsioonis. Nii on lõppude omandamine kergem kui õigete tüvevariantide kasutamine (laadivaheldus eesti keeles), tagasõnad omandatakse kergemini kui eessõnad või eesliited.
annaabi.ee 
