millegagi täppi pannud - vastupidi. Sanderi poolt valitud osatäitjad elasid oma rolli küllaltki hästi sisse ning pärast esimese vaatuse lõppu olin juba unustanud, et esietendusel ei teegi kaasa alati särav ja väljapeetud Merle Palmiste ning helehäälne publiku lemmik Hanna-Liina Võsa. Lavakujundajana oli Sander samuti suurepärast tööd teinud, tema poolt kujundatud 1930.aastate Prantsuse Riviera stiilis interjöör mõjus igati ajastutruult, peegeldades parimal võimalikul moel tolleaegse kõrgklassi elegantsi-ja luksusearmastust. Lisaks kõigele eespool mainitule oli ka kostümeerija roll osavalt Mart Sanderi õlule veeretatud. Ometi pean ma ka seekord tunnistama, et ka kostüümivalikuga oli Sander tõepoolest täkkesse pannud. Esinejate kostüümid olid kaetud äärmiselt rikkalike detailidega, lõiked mõjusid ääretult ajastutruult, kangavalikuna oli oskuslikult kasutatud 1930.aastate Nizza kõrgklassi daamide suurt
Carmen lakkab armastamast José’d ja kingib oma südame härjavõtlejale Escamillole. José ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud ja tapab ta. Laval oli kasutatud palju efekte ja detaile ning need olid hästi läbi mõeldud. Mulle meeldis kõige rohkem kõrtsikujundus, sest seal oli kasutatud väga palju pisidetailile. Need aitasid mul paremini lavastusse sisse elada ja selle ajastu eluolu paremini ette kujutada. Näitlejate kostüümid olid väga täpselt ja ajastutruult disainitud. Mõne kostüümi puhul oli küll väikseid möödapanekuid kanga värvide suhtes, kuid siiski oli näha, et on nähtud palju vaeva. Kuna olen palju kokku puutunud soengute ja meigi tegemisega, märkasin, et ka need on väga detailselt järgi tehtud. Eriti meeldis mulle pearättide kasutamine soengutes, sest see tundus väga õige selle ajastu kohta. Lavakujundus oleks võinud olla ruumikam, eriti tagataust. See oli küll väga detailide rohke ja
TALLINN TURISTIDELE 2 ROCCA AL MARE Rocca al Mare paikneb linna lääneservas. Piirkonna nimi tähendab itaalia keelest tõlgituna kaljut mere ääres. Selle nime pani oma siia rajatud suvemõisale 1863. a kohalik parun Arthur Girard de Soucanton. Praegu laiub mõisa alal Eesti Vabaõhumuuseum. See parkmets tutvustab traditsioonilist Eesti külaelu. Muuseumi valduses on 74 viimasest kahest sajandist pärit hoonet, sh talud, veskid, võrgumajad, külakool, kabel, pritsimaja. Ajastutruult riietunud muuseumitöötajad tutvustavad vanu töövõtteid ja möödunud aegade eluviisi. Teine peamine vaatamisväärsus piirkonnas on Põhja- ja Baltimaade parima kollektsiooniga Tallinna loomaaed. Adrenaliiniotsijad saavad end proovile panna FK Keskuse kardirajal ja värvisõjas ning tervisesportlased teha piirkonnast alguse saavaid ja Tallinnast kaugele Harku valda ulatuva rulluisuringi.
annaabi.ee 
