Tegeliku eluga pole midagi ühist. Juhan Smuul. "Kirjad sõgedate külast", kokkupuutepunkte vene külaproosaga. Segazanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad ankeediprintsiipi. Rikas lokaalkoloriit, särav huumor, pajatuslikkus. Stalinistliku diskursuse jäigale ofitsiaalsusele ja pateetikale vastandudes manifesteerib Smuuli huumor mõtte- ja loomevabadust. Panoraamromaan, kus püütakse üksikasjalikult välja joonistada ajastutaust ja anda läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. Poeetikat iseloomustavad paljudesse liinidesse hargnev aeglane tegevus, detailiküllus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine elusarnasus viiab realistlikule printsiibile, mida aga lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste esituses tunnukse tähistavat. Selline on Rudolf Sirge "Maa ja rahvas", mis keskendunud maa ja võimu ümberjagamisele eesti külas. Aadu Hindi epopöa "Tuuline rand"
- teksti levikuanalüüs - strukturalism - suuline kirjandus Kontekstikesksed meetodid: - pärimusökoloogia - naisuurimus - suuline ajalugu / pärimuslik ajalugu - diskursuse analüüs - etnopoeetika Tekst: - füüsiline vorm - keelelised tunnused - teksti skeemid - tekstipoeetika kujundid - jutustus Kontekst: - kuulatav / loetav tekst kuulamissituatsioon - teksti kasutusseos ja funktsioon - ajalooline vms üldisem ajastutaust - teised tekstid (sh arhiivikontekst) Objektiive ja subjektiivne: - etic-tüüpi uurimine kultuuri väljaspoolt uurimine - emic-tüüpi uurimine kultuuri seespoolt uurimine Uurija positsioon: uurija loob kaks tekstitasandit 1) aine, mida ta uurib 2) vaatlusviis, kuidas ta seda teeb.
- Juhan Smuuli „Kirjad sõgedaste külast“ saab alguse kokkupuutest vene külaproosaga. Segažanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad ankeediprintsiipi. Omased rikas lokaalkoloriit, särav huumor ja pajatuslikkus. Stalinistliku diskursuse jäigale ametlikkusele ja pateetikale vastandudes manifesteerib tema huumor mõtte- ja loomevabadust. Kerkib esile panoraamromaan, kus püütakse detailselt välja joonistada ajastutaust ja anda läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. - Rudolf Sirge „Maa ja rahvas“ keskendub maa ja võimu ümberjagamisele ühes Eesti külas. - Aadu Hint „Tuuline rand“ (epopöa) räägib suguvõsa saagast ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse (kokku 4) loovutab ajastumaaling ruumi hingelistele vaatlustele. I osa on panoraamromaan, teised edendatakse süvapsühholoogiliseks kujunemisromaaniks, midamööda minetab ajalugu loo peamise mõõtkava tähendust.