Naiselt nõuti täit pühendumist ja ohverdust oma mehe heaolu ja õnnelikkuse nimel. Selle tagajärg oli õnnetu abielu. Osa naisi kasutas olukorda enda kasuks ära: õpiti kaasadega manipuleerima. Näiliselt olid lisaks meestele rahulolevad ka naised. Hendrik Ibsen kujutab oma teoses ,,Nukumaja" 19. saj naist, kes on vastupidiselt tüüpilisele tolle aja naisele isepäine ja julge. Nora pälvis ühiskonna hukkamõistu purunenud abielu lõpetamise ja kodust lahkumisega. Ta oli oma ajastukaaslastest sammukese võrra ees. 20. sajand oli naiste jaoks murdepunkt. Sajandi alguses jättis sõda maha isafiguurita kodud ja tühjad tehased. Lisaks loomupärasteks peetud majapidamistöödele olid naised sunnitud nüüd täitma meeste rolli tööstuslikes ettevõtetes. See oli murrang, mille käigus lõhuti tüüpilise naise rolli mudel ühiskonnas. Tänu kõrgemale teadlikkusele sai alguse poliitiline liikumine, läbi mille nõudsid naised meestega võrdseid õigusi. 20. sajandil
iseseisvuse poole. Rahvuslik värving sai oluliseks ka muusikas. Rahvusromantiliselt pinnalt alustanud Jean Sibelius tõusis aga 20.sajandil üheks väljapaistvamaks ja omanäolisemaks sümfoonikuks, kelle loomingus peegeldusid ajastu muusika kõige uuemad arengutendentsid. Sibeliuse huvi keskendus ühelt poolt inimhinge sisemistele keerdkäikudele, teisalt aga inimajaloo kaugematele ja ürgsematele aegadele. Erinevalt paljudest ajastukaaslastest ei kasuta Sibelius üheski oma teoses otsest rahvamuusika tsitaati- ta muusika teeb eriliseks muistsetest Soome legendidest ja ürgsest jõust kantud energia. Kokkuvõte Etendus oli minu arust väga põnev. Tavaliselt ei meeldi mulle väga balletid, kuid ,,Shannon Rose ,, oli kuidagi erinev, veidi kaasaegsem ja väga südamlik. Ka sisu oli suhteliselt põnev.
enamasti saksakeelne. Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena ja jäeti ta tegelikult tänaseni väärilise tähelepanuta. Naised Paul Raua elus Paul Raua õrnas ja hingestatud suhtes naismodellidesse kajastub mingi teine, eesti sajandialguse kunstis harvaesinev vabadus. (Vaata ka LISA 5 ja 7) Ta ei abiellunud nagu ka ajastukaaslastest suured rahvuskunstnikud Ants Laikmaa, August Weizenberg ja neist vanem Johann Köler. Põhjus oli banaalne: majanduslik kitsikus. Kunstniku staatuse hoidmine eeldas vabadust perekondlikest kohustustest. Ja siiski, muuseumi arhiivis leidub rida pruunikaid ateljeefotosid noorest hollandlannast, ühel neist poseerib koos hollandlannaga ka Paul Raud. 1893. aastal maalis Paul Raud tänaseks kadunud portreemaali ,,Daam hallis". Portreteeritav on Sophie B
annaabi.ee 
