ja rõõmupäevil tuldi ometi ühiselt kokku, et nutta oma nutud ja naerda oma naerud. Aga siin oli teisiti. Siin ei ühendanud inimest inimesega enam miski. Elasid teised ühisel maalapil nagu ,,kärbsed s*tahunniku otsas" just nõnda oli saunaonu ikka öelnud, Indrek mäletas seda veel nii selgest ja neil ei olnud muud oma naabrist, kui et ta küttis sinus kurjust, tulist viha, kättemaksu. (lk. 114) ,,Küll on see hirmus, et kunagi ei saa seda teha, mis tahad. Ajasite päev-päevalt mulle peale, et sõida, sõida, sõida, aga kui tahan sõita, siis ei saa." (lk. 131) ,,See on ikka nõnda, mu laps, et kui naisterahvaga midagi sünnib, siis naerdakse, aga kui mehega, siis ei naera keegi. See oli nõnda enne vabadust ja jääb ka vabadusega." (lk. 132) Kõik aimasid, et sõnu ei kuulutata tõe ja õiguse pärast, vaid selleks, et neist oleks kasu. Tõde ja õigus isegi pole muud kui see, mis kasulik. (lk. 139)
me... (Osvald saadab terava pilgu.) OSVALD: Ma arvan, et ta tahab värsket OSVALD: See kõik võtab aega. Aga varsti õhku. hakkab väga hea. Paari nädala pärast … LAURA: Mis te talle rääkisite? ROLAND: Ja mida ma emale-isale ütlen? OSVALD: Peamiselt rääkisime sinust. OSVALD: Proovi vaiksemalt mõelda, LAURA: Minust ei ole midagi rääkida. Mis kuuled, tagatoas ärkas keegi üles. Huvitav, udu te talle ajasite? Ta oli väga imelik. Ma kes seal on? Mis sa arvad? olen mures. Kuhu ta läks? ROLAND: Ei oska arvata. OSVALD: Temaga on kõik korras. Ta ütles, et läheb tuulutama. Ma tean, et see on nii. Ta tuleb varsti tagasi. 7. stseen LAURA: Ma kardan. (Paus.) Ärge vaadake
See on veel nätske. (Laura istub. Paus. Roland paneb kingad jalga, riietub.) Lähen tuulutan veidi. (Lahkub.) 8. stseen OSVALD: Väga tõsine noormees. Tal on tulevikku. LAURA: Kuhu ta läks? OSVALD: Ma arvan, et ta tahab värsket õhku. 26 27 LAURA: Mis te talle rääkisite? OSVALD: Peamiselt rääkisime sinust. LAURA: Minust ei ole midagi rääkida. Mis udu te talle ajasite? Ta oli väga imelik. Ma olen mures. Kuhu ta läks? OSVALD: Temaga on kõik korras. Ta ütles, et läheb tuulutama. Ma tean, et see on nii. Ta tuleb varsti tagasi. LAURA: Ma kardan. (Paus.) Ärge vaadake mind niimoodi. OSVALD: Kuidas sa saad seda öelda? LAURA: Ebameeldiv on ju. OSVALD: Ma loodan, et sa tahtsid öelda, ebamugav. LAURA: Ebameeldiv! OSVALD: Ma tahan sinuga rääkida. Ma pean sinuga rääkima. Ma ei tea, kas sinuni jõudis see, millest ma enne rääkisin
LUMI Need on minu. Ma olen neid otsinud juba kevadest saadik. NIKOLAI Peske oma aluspüksid kohe ära, kuidas te naistes käite… või ei, see on särk ju. LUMI Aaa, ei, siis see pole minu, see on… NIKOLAI Kelle? LUMI See on… NIKOLAI Ma tahan teada, kelle särk see on? LUMI Käbitaguja särk. NIKOLAI Kus ta ise on? SOLK Surnud. NIKOLAI Mismoodi ta suri? LUMI Meil oli haarang ja siis lasime ta kogemata ise maha. NIKOLAI Kas see haarang, kus te juuatäispeaga linnast polgu kohale ajasite? SOLK Vist… või… ei… SOLK ja LUMI vaidlevad Ei see oli see teine, kolmapäeval. Ei ikka neljapäeval. Või oli see kolmapäevane? KUUL Hea küll, mis me varjame. Kukub See oli siis, kui me rekvireerisime, vot siin on puskar. Pool on alles. SOLK Mida kuradit. Kukub Ma teeksingi kohe ettekande. Selle majapidamise eest peaks hoolitsema Salme Salu. Aga nagu näete, pole mingit puhtust ega korda. Seda me sallida ei või! NIKOLAI Kus ta on? SOLK Siin keldris.
lasksid, ja ma sain oma kuuli; siis läksime teelt kõrvale ja lasksime nad mööda; ja kui koerad tulid, siis nad ei hoolinud meist, vaid jooksid sinna, kus oli rohkem kära. Ja me võtsime paadi ja sõitsime parvele ja olirnegi julges kohas; ja Jim oli vaba mees; ja me tegime kõik üksipäini -- eks see olnud tore, tädike!» «Noh, niisugust asja pole ma veel eluilmaski kuulnud! Siis teie, teie tegu oli kogu see segadus, te väikesed võllaroad; siis teie ajasite meil kõigil pead sassi ja 491 hirmutasite meid poolsurnuks. Kõige parema meelega näitaksin teile jalamaid, mis ma sellest kõigest arvan! Mõelda, et ma kõik need ööd siin mures olin -- saa aga ruttu terveks, sa noor kõrilõikaja, küll ma teid siis mõlemaid käsile võtan!» Aga Tom oli nii kangesti uhke ja õnnelik, et ei suutnud suud pidada, vaid aina jahvatas edasi. Tädi küsis järjelt üht ja teist, ja nii nad vuristasid vahetpidamata nagu kassikontsert,
annaabi.ee 
