Prof. Thomseni järele hüüti neid laevamehi esiotsa ,,rolpsman" ehk ,,rolpskarla". Igatahes tekkis uurijate arvamise järele nimest rolps, roths eestlaste, soomlaste ja muude Lääne-Soome sugu rahvaste suus ,,Rootsi" nimi (E. N. Setälä, Finnisch-ugrische Forschungen XIII, I, I. 444) ja see Sveast tulnud laevameeste iseeneste nimetus on rootslastele ja nende maale meie keeles tänapäevani jäänud, ilma et oleksime teist nende nime Svea tarvitusele võtnud. Nestor oma ajaraamatus kõneleb Läänemere tagustest russidest, kes Ruurikuga, Sineusiga ja Truuvoriga Venemaale tulid ja siin riigid asutasid. (Aastal 6370: a a ope Bapaa Pyc, ce o ia axyc Bap Pyc). Nendelt Rootsist, õigem Roslageni maakonnast tulnud Tussidelt sai Venemaa enesele Vene keeles nime Pyc ja mitmes muus keeles Russland. Vene riigi asutajad russid olid igatahes Skandinaaviast pärit, nende nimi praegusel kujul tekkis aga vist Soome sugu rahvaste suus
tegelikult arv, on seda ikka tähistatud kas sõna või siis mõne abstraktse sümboli abil. Esimene teadaolev tõend selle kohta, et oli endast inimestele märku andnud, leiti nn. Ahmese papüüruselt, mis pärineb umbes 1650. aastast e. m. a. Sellel papüürusel on arvutatud ringi pindala valemi järgi, mis kasutades tänapäevaseid tähistusi, näeks välja järgmiselt: 2 , ja seega annab väärtuseks murru 2 ~ 3,160... -st leiame jälgi ka Piiblist, kus I Kuningate raamatus (ja ka II Ajaraamatus) on kirjeldatud Kuningas Saalomoni suure templi ehitust (umbes 950 e. m. a.) ning, kus on järgmine salm: "Ja ta valmistas valatud vaskmere, kümme küünart äärest ääreni, täiesti ümmarguse, viis küünart kõrge; kolmekümneküünrane mõõdunöör ulatas selle ümber." (1 Ku. 7:23; 2 Aj. 4:2) Seega oli väärtuseks võetud 3, mis isegi tolle aja kohta oli üsna ebatäpne. India ühe muistseima usu pühast raamatust on leitud juhis, millest võib jääreldada, et väärtuseks
Eestis oli siluri lõpust kuni keskdevoni alguseni maismaa. Keskdevonist peale oli maakoore liikumine siin väga vahelduv, mille tulemusena maismaatingimused vaheldusid merelistega. Siinsetel rannaaladel kuhjusid Skandinaaviast lähtunud hiidjõgede deltaaladele mitmesaja meetri paksused liivakivid, aleuroliidid ja savid, mille seas on eriti iseloomulikud punased ja kirjud liivakivid. Devoni lõpul taandus meri Eestist väga pikaks ajaks, mistõttu kuini kvaternaari ajastuni on geoloogilises ajaraamatus suur lünk (I. Arold, 1987) Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander. Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur oli maismaa ülekaal lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Joonis 6. Varajane-devon
pomises iseeneses: «Sellest poisist tahan ma veel midagi teha.» Siis läks ta koopasse. VII Viis aastat hiljem ühel kenal hilissuve hommikul oli Lodijärve lossis haruldast elu ja kära kuulda. Hulk võõraid mõisnikke oli ümberkaudu suurele jahipidule kokku tulnud, mille rüütel Konrad Raupen oma laste rõõmuks toime pani. Lossi saalis sõelusid noored mõisnikud, all hoovis luusisid nende kannupoisid ja sulased. Noorte mõisnikkude jutud seisavad küll ajaraamatus, aga me ei hakka neid siin kordama. Kus noored inimesed rõõmutsevad, sealt ei minda tarkust otsima. Lähme, lugeja, lossiõue,'sobitame endid parem sulaste sekka, kuulame, mis need vestavad. Nemad" jutustavad vastastikku oma tegusid venelaste ja leedulaste vastu, kelle salgad tol ajal käisid Liivi- ja Eestimaad rüüstamas. Igaüks kütis -- mitte otsekohe iraennast, sest seda ustakse vähe, kes otsekohe iseennast kiidab. Ei, -- meie ausad sõjamehed olid selle poolest
annaabi.ee 
