Eesti kirjandusauhinnad: A.H.Tammsaare nim kirjauhind 2010 Tõnu Õnnepalu "Paradiis" 2009 Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" 2008 Ene Mihkelson "Katkuhaud" 2007 Kaalu Kirme "Kolm paradiisi" 2006 Erik Tohvri "Kaldaliiva" Aasta Rosina auhind: 2009 Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2008 muinasjutukogumik "Elas kord..." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind
(Kaarel Tarand) Juhan õpetas, otseselt õpetamata. Oma olekuga. Õpetas värve. Musta ja valget. (Kaarel Tarand) Sellest argipäevast, kus Juhan ei olnud näitleja ega luuletaja, tuli musta ja valget lisaks. Neid kandis Juhan pidevalt kaasas oma riietuses.(Kaarel Tarand) Pärast surma on ilmunud... Aastal 1998 mahukas kogumik Hasso Krull "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 5 CD kogumik "Juhan Viiding" tema luule ja lauludega. Mari Tarand(õde) "Ajapildi sees, Lapsepõlv Juhaniga"(2008) Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. Perekond Isa: Paul Viiding- kirjanik, kriitik ja tõlkija Ema: Linda Viiding- tõlkija ja literaat 3 õde: Reet, Anni, Mari
aastatel eesti luulekeeles omamoodi revolutsiooni. See oli nagu teine luuleuuendus, mis tuli kohe kuuekümnendate luule uuenduse peale. Terve põlvkond uusi luuletajaid alustas sellest, et püüti Üdi (hiljem Viidingut) kuidagi järele teha, tabada mõnd ta luule iseärasust. See oli suuresti ebateadlik tegevus, ehkki ka teadlikku jäljendamist oli tavatult palju. Vahest ainult Juhan Liivi on eesti luules rohkem jäljendada püütud. Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" lmamaa, 2008. 272 lk. Juhan Viiding oli üks väheseid geeniusi, keda olen elus kohanud. Nende kõikide saatus oli traagiline. Mõtlen vahel, kas selles olid süüdi inimese geenid, mis andsid talle erakordsed anded, kuid jätsid suuresti ilma kohanemisvõimest. Mõlemat antakse meile haruharva. Või on süüdi meie provintslus, meie oskamatus erakordseid inimesi nii hinnata ja hoida, nagu nad seda väärt on. Ma ei tea. Aga oleks oluline teada. Sest
memuaarid, päevikud jne. Eelmise kümnendi lõpus elulugude ja mälestuste buum’i algus nö. Avapauguks 2006 Ita Ever „Elu suuruses“ Ilmus palju Eesti kultuuriinimeste elulugusid, populaarsemateks oli mingisugust performatiivset ametit pidanud inimese oma. Postmodernset subjekti mõjub ennekõike välispidisus, avalik elu. Tihti intervjuude või jutustuse vormis (ei mingit suurt süübimist psüühikasse vms); palju pilte. 2008.a Mihkel Raud „Musta pori näkku“ ja Mari Tarand „Ajapildi sees“. Tugev autori kujund, selge stiil. Mihkel raua raamatul romantiline mässaja tüüp, roki biograafia. Populaarsuse põhjuseks ka alkoholi narratiiv, sõltuvuse arenemise lugu (alati väga paeluv teema). Raamatu põhiosa aga koosneb lõbusatest lookestest; joomine kui ka osana protesti märgist. Sama ka Mati Undil ja Vaheril. Palju sees ka isa (Eno Raud) kirjeldusi v mõjutusi. „Ajapildi sees“ 2008. a. Räägib oma vennast Juhan Viidingust, tema lapsepõlvest.
Rohkem psühholoogiline kui poliitiline romaan. Reetmine on siin objekti mitte leidva iha tulemus. Üks kujund: kinnine ruum; tekib klaustrofoobia tunne (vangla+toonane ühiskondlik elu). Mihkel Raud ,,Musta pori näkku" rokibiograafia. Eeldus: teistsugune käitumisviis ja elustiil (alkohol, narkootikumid, seks). Sõltuvusprobleem, näitab end lihtinimesena. Ühe generatsiooni lugu. Palju kuulsaid nimesid, huumor, samas ka midagi tõsisemat suhe isaga. Mari Tarand ,,Ajapildi sees" õe jutustus venna Juhan Viidingu lapsepõlvest. Halva lapse portree. 50ndad tema lapsepõlv kujutatud hoopis teistsugusena kui Mihkelsonil või Oksanenil helge, päikesepaisteline, täis väikseid rõõme, nostalgiat. Kogu poliitiline taak jääb kõrvale. Detail argipäevast sümbolina, toodavad EW-d: maitseainepurgid, kohviveski. Tsiteerib palju eesti luule klassikat. Kasutatakse ka kirju, nt Juhani ja ema omi. 15. Priidu Beier ja Indrek Hirv, luulemuutuse algatajad.
annaabi.ee 
