Seetõttu võib suvel sageli juhtuda, et räime ja kilu traalpüük tuleb peatada puht tehnoloogilistel kaalutlustel, sest püütava kala kvaliteet ei luba teda kasutada inimtoiduks töötlemiseks. Tehnilisest seisukohast on optimaalne püügivõimsus selline minimaalne laevastiku suurus, mis (arvestades taas ka bioloogilist varu, püügiregulatsioone jne) on võimeline välja püüdma kogu soovitud kalakoguse. Nagu eelnevas ülevaates juba analüüsitud, ei saa ka seda käsitleda pikas ajaperspektiivis, sest varieeruvad sisendressursid (bioloogiline varu, regulatsioonid, tehnoloogia tase) mõjutavad optimaalse laevastiku suurust. Samuti on selge, et laevastikku tuleks hoida minimaalsest võimalikust pisut suuremana, sest ootamatult suurenenud püügivõimalusele ei ole reeglina võimalik reageerida uute laevade kiiresti kasutusele võtmisega.
ka põllumaa metsastumine, mistõttu normaalsest oluliselt vähem on 11-30-aastaseid metsi. 1990. aastate teisel poolel suurenes hüppeliselt raiemaht ja intensiivistus põllumaade metsastumine, mistõttu kuni 10- aastaste noorendike pindala on suur, seda eriti lehtpuude osas. Kuigi viimaseid on võrreldes okaspuudega raiutud oluliselt vähem, on raiesmikud metsastunud valdavalt lehtpuudega. Kokkuvõtteks tuleb aga tõdeda, et puistute ebaühtlane vanusestruktuur teeb pikemas ajaperspektiivis raskeks metsade stabiilse ja ühtlase kasutusmäära tagamise. Metsapoliitika Metsapoliitika ja seadusandlus - kaitstes metsade tootlikkust, säilitades bioloogilist mitmekesisust ja sotsiaalseid ülesandeid Õiguslik alus Eesti säästvale arengule on sätestatud 1992. aastal jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Säästva arengu seadus võeti vastu aastal 1995. Vastavalt 1997. aastal tehtud muudatustele kohustab
määratleda ja ennetada. Kaitseala tsoneerimine tagab kaitseala ruumilise jaotuse vastavalt kaitse eesmärkidele. Tsoonid suunavad intensiivset kasutust, ennetavad/minimeerivad kaitsealade piires suurte looduslike alade fragmenteerumist, piiravad/kitsendavad kaitstavatel aladel arendustegevusi ja soodustavad teatud aladel spetsiaalsete kaitse- tegevuste rakendamist. Tsoneering ja püstitatud eesmärgid aitavad hallata ohte nii antud ajahetkel kui ka pikemas ajaperspektiivis. Külastajaseire andmed on baasinfoks külastuskoormuse hindamisel, sisaldades andmeid nii külastajate arvu, külastuse viisi ja iseloomu kui ka geograafilise jaotuse kohta (Kajala jt 2008). Info külastajate arvust, geograafilisest jaotumusest, ootustest jne ei anna siiski piisavat infot, et planeerida ala edukat majandamist. Lisaks on vaja ka koormustaluvuse uuringute konkreetseid tulemusi, kuidas rekreatiivne kasutamine mõjutab looduskeskkonda. Seire
annaabi.ee 
