Köögitööde õige järjestus ja ajastamine Suurköögis toodetakse igapäevaselt suuri roakoguseid lühikese aja jooksu võimalikult väikese personaliga. Toiduainete töötlemise aeg peab olema lühike, et roogade kvaliteet vastaks sellele esitatud nõudmistele. See nõuab ajakasutuse planeerimist päevaks ja ka pikemateks ajaperioodideks (siia kuuluvad ka töögraafikud). Igapäevased tööülesanded tulenevad menüüst. Menüü koostamisel võetakse aluseks kasutada olevat aega ja seda tööd, mida vastava roa valmistamine eeldab. Ajakasutuse planeerimise võib jaotada järgmiselt: • Tööplaan – mida ja millal teha • Ülesande täitmise / tegevuse ajastamine • Igapäevane töö planeerimine • Töötaja ajakasutuse planeerimine • Seadmete kasutuse planeerimine Tööplaan
b) prognoosija ei vastuta tulemuste saavutamise eest c) prognoosi uuendatakse, kui kättesaadav info muutub Kõik eelarved sisaldavad prognoosimise elementi. Visioon: Visioon on ettevõtte nimel tehtav kõige üldisem avalik kirjalik kokkuvõte ettevõtte tulevikust ja sellest milliseks soovitakse ettevõtet arendada. Visioonis tuuakse välja ja määratakse tähtsamate märksõnade abil üldised sihid tuleviku ajaperioodideks. Visioon on liiga üldine tulemusliku tegutsemise alusena, seda konkretiseeritakse läbi missiooni. Missioon: Missiooni all mõistetakse ettevõtte tegevuse üldisi põhimõtteid, mis lähtuvad visioonist. Nt põhikirjas põhilised tegevusalad (visioon), siis missioonis selgitatakse , millistest põhimõtetest ja väärtustest lähtutakse tegevuses ja kuidas kavatsetakse neid ellu viia.Nt. vajalike varade soetamiseks ressursid jm. Missioonis keskendutakse:
nimetatakse mittelineaarseks planeerimiseks. x Tinglik ekstreemum; x Lagrange`i meetod. Mittelineaarse planeerimise ülesandeid käsitletakse kahe praktilise majandusliku probleemi näitel: kaubavarude planeerimine ja tootmise planeerimine. Mittelineaarse planeerimise puhul on sihifunktsioon ja kitsendused mõlemad või vähemalt üks mittelineaarne. 3. Dünaamiline planeerimine. Tootmise dünaamiline planeerimine võimaldab erinevate toodete tootmist planeerida teatud ajaperioodideks (nädalad, kuud) minimaalsete kuludega. Tootmisjuht pean ära määrama iga toote tootmismahu vastavateks perioodideks, kusjuures lisanduvad järgmised kitsendused: x nõudluse rahuldamine; x piirangud tootmismahule; x tööjõu ressursi olemasolu; x laopinna ressursi olemasolu. Nii nõudlus kui ka muud kitsendused võivad olla erinevad igal ajaperioodil (nädalas, kuus). Dünaamilised ülesanded on mitmeetapilised. 4. Stohhastilised mudelid
Muutuvkuludeks võivad olla tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis kütusekulu jne. Kõik nimetatud kululiigid muutuvad teatud ühikute võrra, kui tegevusmaht muutub ühe ühiku võrra. (Haldma, Karu, 1999, lk 46) Muutuvkulu kasvab ja kahaneb proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu on konstantne toodanguühiku kohta[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ]. Püsikulud on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodideks. Püsikulud võivad olla tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. (Haldma & Karu, 1999, lk 46) Püsikulud jäävad toodangu muutusel konstantseks ka siis, kui ettevõtte toodang on teatud perioodil null. Need on näiteks rent, laenuintressid, kindlustusmaksed, põhivara hoolduskulud.[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ] Püsikulu on püsiv mingil perioodil seetõttu, et organisatsioon on hankinud mingi hulga ressursse, mis on valmis
annaabi.ee 
