esialgse rea elementidega. Libiseva keskmise puhul tuleb silmas pidada, et tunnuse väärtuste kasvamise korral kalduvad libisevad keskmised tunnuse väärtusi alla hindama ja kahanemise korral üle hindama. Libisev keskmine tasandab ära jääkliikmete varieerumise. · Eksponentkeskmised arvutatakse iga ajamomendi (perioodi) jaoks sellele momendile (perioodile) vastava tunnuse tegeliku väärtuse ja sellele vahetult eelnevale ajamomendile vastava eksponentkeskmise kaalutud keskmisena. Eksponentkeskmise leidmisel võetakse rea liikmed arvesse seda väiksema kaaluga, mida varasemale ajale nad vastavad võrreldes vaatlushetkega. Eksponentkeskmise leidmist alustatakse keskmistamiskaalu (tasandusparameetri) valikuga. Kui see võrduks ühega, siis oleksid kõik eksponentkeskmise väärtused võrdsed neile vastava rea liikmega ning tasandamist tegelikult ei toimugi. Kui võrduks nulliga, siis võrduksid kõik
Väga levinud on aegridade tasandamine, vaadeldes aegreana esitatud tunnuse väärtuste trendi aja funktsioonina. Tasandamisel püütakse kasutada lihtsaid funktsioone, mille parameetrid leitakse harilikult analoogiliselt regressioonanalüüsiga. Sellest puudusest on vabad eksponentkeskmised, mis arvutatakse iga ajamomendi (perioodi) jaoks sellele momendile (perioodile) vastava tunnuse tegeliku väärtuse ja sellele vahetult eelnevale ajamomendile vastava eksponentkeskmise kaalutud keskmisena Eksponentkeskmise leidmisel võetakse rea liikmed arvesse seda väiksema kaaluga, mida varasemale ajale nad vastavad võrreldes vaatlushetkega. Eksponentkeskmise leidmist alustatakse keskmistamiskaalu (tasandusparameetri) valikuga. Kui see võrduks ühega, siis oleksid kõik eksponentkeskmise väärtused võrdsed neile vastava rea liikmega ning tasandamist tegelikult ei toimugi
Väga levinud on aegridade tasandamine, vaadeldes aegreana esitatud tunnuse väärtuste trendi aja funktsioonina. Tasandamisel püütakse kasutada lihtsaid funktsioone, mille parameetrid leitakse harilikult analoogiliselt regressioonanalüüsiga. Sellest puudusest on vabad eksponentkeskmised, mis arvutatakse iga ajamomendi (perioodi) jaoks sellele momendile (perioodile) vastava tunnuse tegeliku väärtuse ja sellele vahetult eelnevale ajamomendile vastava eksponentkeskmise kaalutud keskmisena Eksponentkeskmise leidmisel võetakse rea liikmed arvesse seda väiksema kaaluga, mida varasemale ajale nad vastavad võrreldes vaatlushetkega. Eksponentkeskmise leidmist alustatakse keskmistamiskaalu (tasandusparameetri) valikuga. Kui see võrduks ühega, siis oleksid kõik eksponentkeskmise väärtused võrdsed neile vastava rea liikmega ning tasandamist tegelikult ei toimugi. Kui võrduks nulliga, siis võrduksid kõik
t T Keha kaugust tasakaaluasendist mingil ajamomendil nimetatakse hälbeks. Tähistatakse tähega x ja mõõühik on 1 meeter. Maksimaalset hälvet ehk võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist nimetatakse võnkeamplituudiks.Tähistatakse tähega xo ja mõõühikuks 1 meeter. Koosinuse või siinuse argumenti 0t + 0 nimetatakse võnkefaasiks. Ajamomendile t = 0 vastavat faasi 0 nimetatakse algfaasiks. Võnkefaas on suurus, mis määrab keha kauguse tasakaaluasendist mistahes ajahetkel. Aega, mille jooksul võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ( joonisel 10201 ), nimetatakse võnkeperioodiks. Tähstatakse tähega T ja mõõühik on 1 sekund. Võnkesageduseks nimetatakse ajaühikus toimunud täisvõngete arvu. Tähistatakse tähega f . Sageduse mõõtühikuks on 1 herts ( Hz ), mis on võnkesagedus, mille korral
annaabi.ee 
