Diferentsiaal on tavaliselt kokku ehitatud peaülekandega. Veovõllid kannavad pöörlemise diferentsiaalilt vedavatele ratastele. Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse.
Juhtseadised Pidurisüsteem Sissejuhatus · Pidurisüsteemi ülesanne: aeglustada või hoida auto liikumatu · Pidurisüsteemi olemus: energiamuundur: muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks · Pidurispsteem jaguneb: piduriajamiks ja pidurimehhanismiks. · Ajamiteks: hüdro-, pneumo-, mehaaniline, kombineeritud ajam; · Pidurimehhanismideks: trummel- või ketaspidur. Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem · Ehitus: üldkomponendid. nende õldotstarve. · Hüdraulilise pidurisüsteemi olemus: Pascali seadus, pea- ja töösilindrite ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus. · Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel..
robootikavaltkond,mille eesmärk on tavapäraste kõva kerega robotite asemel teha roboteid pehmest Nanorobootikamaterjaalist et ta oleks painduvam ja suurem liikumis vabadus . ● Nanorobootika nanorobootika on tehnoloogia haru,kus kõik mainad ja robotid on 1-10 mikromeetrit .Nanorobootika viitab täpsemalt nanotehnoloogiainseneri erialale . 5 3. Mootorid kui lihased. Robotite mootoreid nimetatakse ka ajamiteks. Praegusel ajal on kõige populaarsemad elektrimootorid,kuid on ka teissuguseid mootoreid nt mis kasutavad keemilisi aineid ning suruõhu mootoreid on ka alalisvoolu mootorid: ja enamikud kaasaegsed robotid kasutavad neid ja neid võib olla mitu liiki. On olemas ka Piesomootorid ja sammuvad mootorid nagu nime järgi võib arvata ei liigumootor vabalt nagu Alalisvoolu mootor seda saab juhtida kontrolleri juhtimisel,
Juurdelõigatav spoonipakk asetatakse vastavalt valgusriba järgi. Seejärel laskub surve traveers, surudes spoonipaki vastu töölauda. Traavers käivitatakse hüdrosilindriga. Pärast vajaliku survejõu saavutamist laskub alla lõiketera, mis käivitatakse kepsväntmehhanismiga. Tööliikumise lõppedes seiskub lõiketera ülemises asendis ning survetraavers vabastab spoonipaki survest. Spoonipaki ümbernihutamine vajalikule lõikelaiusele toimub kelguga. Kelgu ajamiteks on kettülekanne ja tigureduktor. Kelku on võimalik ümber paigutada ka käsiratta abil. Spoonipakkide vuukimismasin Juhul kui spoonipakkide juurdelõikamisel ei saavutata vajalikku pinna kvaliteeti, tehakse järelvuukimist. Vuukimismasin võimaldab töödelda spoonipakke pikkusega kuni 2000 mm. Vertikaalsed freespead on paigutatud liikuvale supordile. Mõlemal freespeal on eraldi ajam. Esimene freespea teeb jäme-, teine puhastöötluse. Suport pannakse liikuma
annaabi.ee 
