Sündis Tallinnas kooliõpetaja tütrena. Õppis Tallinna saksa tütarlastekoolis (1891-1900). Töötas lühemat aega "Teataja" talituses, seejärel oli vabakutseline kirjanik. M. Underil oli oluline koht rühmituste "Siuru" ja "Tarapita" tegevuses. Elas 1944. aastast sõjapõgenikuna Rootsis, kus töötas Stockholmi Teatrimuuseumis (1945-1957). Tuli luulesse armu- ja looduselamuste impressionistliku kujutajana. 1920. aastatel oli mõjutatud ajaluulest ja saksa ekspressionismist, hilisemas luules valitseb realistlik inimese, looduse ja ühiskonna süvakäsitlus. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. Marie Underi lapsepõlv möödus Tallinna agulikorterites, ühe vaestekooli katuse all, kus ta isa oli õpetaja, ning hiljem invaliididekodu trööstitus naabruses
MARIE UNDER 18831980 Sündis Tallinnas kooliõpetaja tütrena. Õppis Tallinna saksa tütarlastekoolis (18911900). Töötas lühemat aega "Teataja" talituses, seejärel oli vabakutseline kirjanik. M. Underil oli oluline koht rühmituste "Siuru" ja "Tarapita" tegevuses. Elas 1944. aastast sõjapõgenikuna Rootsis, kus töötas Stockholmi Teatrimuuseumis (19451957). Tuli luulesse armu- ja looduselamuste impressionistliku kujutajana. 1920. aastatel oli mõjutatud ajaluulest ja saksa ekspressionismist, hilisemas luules valitseb realistlik inimese, looduse ja ühiskonna süvakäsitlus. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. Marie Underi lapsepõlv möödus Tallinna agulikorterites, ühe vaestekooli katuse all, kus ta isa oli õpetaja, ning hiljem invaliididekodu trööstitus naabruses
Euroopas, tema kirjanduslik tegevus saavutab palju tunnustust ja autasusid ka välismaal. · 1944 a pageb Rootsi, kus töötab teatrimuuseumis, jätkab ka kirjanduslikku tegevust. Teine abielu oli Artur Adsoniga. Tal oli kaks tütart. Sureb Rootsis. · M. Underil oli oluline koht rühmituste "Siuru" ja "Tarapita" tegevuses. LOOMING: · Tuli luulesse armu- ja looduselamuste impressionistliku kujutajana. 1920. aastatel oli mõjutatud ajaluulest ja saksa ekspressionismist, hilisemas luules valitseb realistlik inimese, looduse ja ühiskonna süvakäsitlus. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. · Marie Underi luule sai avalikkusele tuntuks "Siuru" rühmituse kaudu. "Siuru" kirjastuse vahendusel jõudsid lugejateni tema esikkogu "Sonetid" (1917)/ ,,Sinine
annaabi.ee 
