sest sealt pärineb suur osa kreeka-rooma ajajärgu papüürustele kirjutatud kirjanduslikest ja ajaloolistest ainetest. Tema informatsiooni allikad olid ilmselgelt väga mitmekesised. Ta pääses arvatavasti ligi templi ülestähendustele, sest nagu juba mainitud oli ta templi preester. Neile allikatele lisas ta ka ohtralt rahva-pärimusi ja lugusid vaaraodest, mis on siiski sageli väga ebausutavad. Peale ebatäielike ja eri määral usaldusväärsete kirjapandud ajalugude vaaraode kohta, on võimalik uurida ka mõnd ehtsat kirjalikku algallikat. Neid ei osatud aga kahjuks 4. saj. lõpus enam lugeda, sest need pärinesid Vana-Egiptuse ajast. Väga paljud õpetlased proovisid neid hieroglüüfe desifreerida, aga enamasti tulemusetult. Ovaalidega(tänapäevaselt on need kartussid), mille sees olid hieroglüüfid ning mis arvati olevat kuningate nimed, töötas väga pikka aega J. F. Champollion. Sealt sai ta väga palju informatsiooni, mis hiljem, töötades
On huvitatud religiooni funktsioonidest: distsiplineeriv, siduv, jõudu andev, eufooriline Antropoloogia 20. saj alguse Inglismaal 20 saj alguseks oli üldine antropoloogia uurimisteema paika pandud primitiivne, metsik, varajane inimene ja tema kultuur, eksootilised kultuurid. Pandi paika ka antropoloogia terminid: etnograafia on kirjeldus kirjaeelsetest rahvasteest; etnoloogia on teadus, mis tegeleb kirjaeelsete rahvaste ajalugude konstrueerimise ja uurimisega; sotsiaalantropoloogia tegeles primitiivsete ühiskondade institutsioonide võrdleva uurimisega. Frazer nägi antropoloogiat kui sotsioloogia haru, mis uurib primitiivseid inimesi. 20 saj alguse antropoloogiale iseloomulikud jooned geograafiline difusionistlik lähenemine, sotsioloogiline lähenemine (sotsiaalsete fenomenide võrdlev uurimine). Durkheimi mõjul liikus sotsioloogia funktsionalismi suunas (huvi eri institutsioonide funktsioonide vastu)
Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika on teadus mõnede filosoofide arvates (Gatz, Bahm, Munro), eriti Nõukogude marksistlikus esteetikas (Kagan, Stolovits, Borev). ,,Esteetika" teadus inimese
Ta arutleb selle üle, miks nad on kõrvale jäetud, miks neid üldse nii vähe tegutses ja miks nende väheste seast ei kerkinud välja geeniusi. Ta lükkab ümber arusaama kunstist kui eriliselt õnnistatud individuaalsuse vabast autonoomsest väljendusest ja rõhutab kunsti kui oma olemuselt äärmiselt poliitilist nähtust, millesse kuulumise ning tegutsemise edukuse määrab sotsiaalsete institutsioonide võrk. Järgnevatel aastatel hakati aktiivselt tegutsema naiskunstnike ajalugude kirjutamisega. Inglise kunstiteadlased Parker ja Pollock panid kahtluse alla kogu kunsti senise ajaloolise raamistiku. Oma raamatus vaatlesid nad naiskunstnike töid ja saatust läbi ajaloo. Esimese põlvkonna feministlik kunst ja selle kriitika 64 1960.aastatel olid naisliikujad aktiivsed, see tõi kaasa soovi naiskunstnike ennast maksma panna
annaabi.ee 
