1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
tantsuloo järgi tantsiti. Nad ei nimetanud nende nimesid vaid tõid erinevaid näiteid tantsulugudest ning lauludest ja esitleti lihtsalt erinevaid selle ajastu pille. Kõige vähem meeldis mulle vaid klavessiinil mängitud lood, sest minu meelest ei ole sellel klavessiinil just kuigi kaunis kola. Selle eest oli barokktrompet väga huvitav ja mängja suutis veel põnevust lisada. Kava meeleolu oli kõrgendatud ja uhke. Kontsert õnnestus minu meelest väga hästi. Nad suutsid n-ö igava ajalootunni väga põnevaks muuta. Nende kostüümid olid täiesti väljamängitud ja ka nende hoiak ja rääkimisviis. Nad mängisid kogu etenduse välja nii nagu nad oleksid proffessionaalsed näitlejad. Kõndisid rahva vahel ja suhtlesid publikuga. Mulle jättis see kontsert väga hea mulje. Võrreldses teiste kontserditega oli sel veidi teistsugune lugu. See oli õpetlik ja hariv just koolis õpitava suhtes. Kui muudel kontserditel kas esitletakse uut plaati või näidatakse mõnd sügava
siis muidugi ei olnud üldsegi identne sellega, mis nüüd kuulub parteilisse arusaama. Ma arenesin selles suunas nii kiiresti, et juba 15-aastasena oli mul selge ettekujutus sellest erinevusest, mis on dünastliku "patriotismi" ja rahvaliku "rahvusluse" vahel. Juba sel ajal seisin ma viimase eest. Sellele, kes pole end pühendanud veidigi tõsisemalt sisemiste suhete tundmaõppimisele Habsburgide monarhias, näib see olukord ehk arusaamatu. Juba üheainsa ajalootunni õpetamine koolis, tolleaegses olukorras Austria riigis, pidi vältimatult esile kutsuma sellise arengu. Sisuliselt öeldes pole ju peaaegu olemaski eraldi Austria ajalugu. Selle riigi saatus on niivõrd tihedalt seotud kogu saksa rahva elu ja kasvuga, et ajaloo jaotamine Austria ja Saksamaa ajalooks pole peaaegu mõeldav. Kui Saksamaa hakkas jagunema kaheks suurriigiks, muutus see jagunemine ise just Saksamaa ajaloo ilminguks.
annaabi.ee 
