tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse.(2;3;4) August Alle (1890-1952) luuletaja, följetonist ja publitsist. Alustas kirjanduslikku tegevust uusromantiliste värssidega perioodikas (1911), sealhulgas ,,Noor-Eesti" väljaannetes, kuulus ,,Siuru" ringkonda. Esikkogu ,,Üksinduse saartele" (1918) allusioonid näitavad head antiikmütoloogia ja ajalootundmist. 1920. aastate alguseks oli Alle oma teravate kirjalike ja suuliste väljaastumisetga tuntuks saanud kui sõjakas ja skandaalilembene kirjandustegelane, kellel oli oma aja noortele suur mõju. Ta võttis aktiivselt osa radikaalsete ajakirjade ,,Murrang" ja ,,Tarapita" väljaandmisest. 6 Johannes Barbarus (Johannes Vares) (1889-1946) luuletaja, literaat, günekoloog ja poliitik
mahukad kirjandusajaloolised uurimused: nt. lühimonograafiad "Juhan Liiv" (1914, 1928), "A. H. Tammsaare" (1918), "Ado Grenzsteini lahkumine" (1926) jt. August Alle August Alle -- (1890-1952) luuletaja, följetonist ja publitsist. Alustas kirjanduslikku tegevust uusromantiliste värssidega perioodikas (1911), sealhulgas "Noor-Eesti" väljaannetes, kuulus "Siuru" ringkonda. Esikkogu "Üksinduse saartele" (1918) allusioonid näitavad head antiikmütoloogia ja ajalootundmist. 1920. aastate alguseks oli Alle oma teravate kirjalike ja suuliste väljaastumisetga tuntuks saanud kui sõjakas ja skandaalilembene kirjandustegelane, kellel oli oma aja noortele suur mõju. Ta võttis aktiivselt osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" väljaandmisest (1921-1922). Ajalaulude kogus "Carmina burana"(1921) ründab Alle Eesti tõusikkodanlust ja kujutab revolutsiooni Venemaal; nendele motiividele resoneerivad autori isiklikud läbielamised.
mingeid jälgi. Ta kirjutab esimest triloogia vanade kroonikate järgi. Samuti valib ta ka teise triloogia puhul stiiliregistri ,,Mõrsjalinik" jt ühe tegelase loo ümberkirjutamine. Kolmandas tsüklis nii selget orienteerumist mingile alustekstile pole, aga mingi stiiline ühtsus siiski tekib kasutab kahte ajaplaani. Kahe ajaplaaniga mängime on modernistliku stiili võte. Mille poolest Ristikivi eristub? · Kõik on tugevalt stiliseeritud tööd, romaanid ilmutavad autori ajalootundmist. Mäng ajalooliste zanrite ja stiilikoodidega. Kui võtta näiteks ,,Kahekordne mäng", siis on tegemist kriminaalromaaniga. · Eesti lugejale torkab silma enam kui teistele, et Ristikivi väldib Eesti ainese kasutamist oma teostes. Lühiproosas tuleb seda küll välja. Nendes romaanides võib väikeseid haakumisi leida, kuid siiski üsna vähe. · Ristikivi ajalooliste romaanide põhisoa keskendub kesajale, renessanssile, ja ilmselgelt