põhimõtetegariikidele. Heaoluriik ei ole külluseriik, kus kõigil oleksmuretuelada.Ühiskondpeab korraldamaomaelu piiratudvõimalustejuures.Seepärastei ole kõik ühiskonnagrupidühegiheaolumudelipuhul võrdsed.Erinevvõib olla ka avalikuja erasektori vahekordheaoluteenustepakkumiselningteenuste kaubastatuseaste,st kui palju teenuseidsaabtasuta,kui palju tulebosta rahaeest.Üldiselt tuginevadpoliitilisedotsusedmingilekindlale ideoloogiale,olulist mõju avaldavadka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Teise maailmasõja järgsete heaoluriikide sündi kirjeldatakse sageli kui üldises üksmeeles kulgenud mesinädalaid. Konservatiivid muutsid dekoratiivseks sidemed monarhhia ja kirikuga, sotsialistid loobusid märatsemise ja kõige pahupidipööramise ähvardusest. Sageli valitseti koos. Suurimad riigistamised Lääne-Euroopa majanduses ei saanud teoks mitte sotsialistide, vaid konservatiivide, de Gaulle'i ja Itaalia kristlike demokraatide eestvõttel
võimaluste juures. See tähendab omakorda seda, et erinevad ühiskonnagrupid ei ole ühegi heaolumudeli puhul võrdselt soositud. Erinev võib olla ka avaliku ja erasektori vahekord heaoluteenuste pakkumisel ning teenuste kaubastatuse aste, st kui palju teenuseid saab tasuta, kui palju tuleb osta raha eest. Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Majanduslikus mõttes on heaoluriigil ainult üks eesmärk: luua võimalikult palju maksejõulisi kodanikke. Heaoluriik loob masstarbija, inimese, kes tarbib jõudsalt ka siis, kui ta on haige, töötu, pensionil või on saanud lapse. Eestis on hetkel palju probleeme, millega peaks tegelema. Näiteks on suureks probleemiks madalad palgad ning väikesed pensionid. Need on küll viimasel ajal tõusnud, kuid mitte piisavalt. Probleeme on ka haridusüsteemis
võimaluse osa saada ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Üks heaoluriiki iseloomustavates tunnustest on igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine. Oma töös valisin teemaks Eesti naaberriigi Soome hariduspoliitika . Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Et rahastada
annaabi.ee 
