1905 . aasta lõpul sai temast Eesti Rahvameelse Edukonna rajajaid ja vaimseid juhte. Sel ajal sõnastas Villem Reiman avalikult nõude asendada baltisaksa härrakirik vaba rahvakirikuga koguduseliikmete omavalitsuste alusel. Kolga-Jaani kirikuõpetajana 1905 alustas Villem Reiman koos J. Tõnissoniga eeltöid Eesti Kirjanduse Seltsi asutamiseks , mis saigi teoks sügisel 1907. Seda seltsi juhtis Villem Reiman ülima kohusetundega 1914 . aastani , oli ka seltsi ajalootoimkonna juhataja. Villem Reiman osales Eesti Rahva Muuseumi asutamisel, asutas 1908 Viljandi Eesti Haridusseltsi ( oli selle esimees 1913 . aastani ) , mis samal aastal pani käima tütarlaste progümanaasiumi kursusega erakooli . 1914 halvenes Villem Reimani tervis järsult. Ta suri 56- aastaselt ja on maetud Kolga-Jaani surnuaiale. V.Reiman tütrega vanaduspõlves Villem Reiman toimetas Õpetatud Eesti Seltsi väljaandeid, EÜS- i albumeid (I - VII, 1888-
uurimistöö lähimaks ainealaks oli Eesti õiguse ajalugu. See tuli tal endal tähelepandavas osas allikate ja uurimuste põhjal välja ehitada, millele kulus ta tööjõust ka märgatav osa (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 1939. aastal valiti Jüri Uluots Eesti Teaduste Akadeemia 12 liikme hulka, mis oli ühele teadlasele kõrgeim tunnustus (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Jüri Uluots võttis osa Eesti TA ajalootoimkonna tegevusest. 1940/41 oli J.Uluots võõra võimu poolt õppejõu kohalt tagandatud, tegutses aga jälle administratsioonis õigusteaduskonna dekaanina ja ülikooli valitsuse liikmena (kuni 1944. aastani). Neil aastail oli tarvis Tartu ülikooli vaatamata okupatsioonivõimude surveavaldustele töövõimelise eesti ülikoolina hoida. Tuli hoolitseda järelkasvu eest, sest akadeemiline pere oli kandnud suuri kaotusi deporteerimise ja ülikoolist kõrvaldamiste tõttu
Ajakirjanik Velly Roots tegeleb intervjuude kirjutamisega. Analüüsitavast neljast ajakirja numbrist on tema intervjuud kirjutanud kolme. Intervjuud on tehtud muinsuskaitsetegelase Jaan Tamme (1/2011), dirigentide Anu ja Kadri Tali (2/2011) ning kirjanik Ira Lemberiga (3/2011). Autorkonda kuulub Peep Varju, kes on Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees ja Memento Tallinna Ühenduse ajalootoimkonna liige. Samuti küüditati tema ja ta pere 1941. aasta juunis Siberisse. Peep Varju käsitletavad teemad on seega enamasti ajalookesksed ning põhinevad paljuski isiklikul kogemusel. Samas aga kirjutas ta Kultuuri ja Elu kevadnumbris 1/2011 arvamusloo kirjanik Sofi Oksanenist. Ajakirjaniku lood on tihti kriitilised ja rahvuslikult meelestatud. Ajakirjale Kultuur ja Elu kirjutab ajaloohuviline ning Enn Tarto abikaasa Piret Tarto. Artiklite põhitemaatika on seotud lähiajalooga.
Mis mõjud? Mis meie maa ajalugu teistele mõjutanud? Sulatas etnograafiat, arheoloogiat jne ainelisest kultuurist ,keelest jne. Uus kogu kontseptsioon, kus agraar jne probleeme käsitleti eesti rahva ajaloo varjust väljatoomisena. Näitamaks eesti rahva arengut ja küpsuseni jõudmist rahvusriigini jõudmisel. I köide toimetas Harri Moora, II köite Hans Kruus ja II köite Liiv. Ajaloo õpikud Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna eestvedamisel. Väino Sirk Eesti ajalugu kooliõpikutes. Eesti Biograafiline leksikon et ei pakuks pudemeid aga ka valitsejate biograafiate puhul valitsevat ajastut välja joonistaks. Elulugu sõltub ajalugu mõjutanud aspekte välja tuues. Cederbergi eestvedamisel. Ajalooline romaan 1930. aastatel kuni 20 eri romaani. Baltisaksa ajalugu Üldisest olukorrast. Agraarreformid ja rüütelkondade likvideerimine 1919-1920. Kaotasid riikide tekkides oma mõju
annaabi.ee 
