Maailmas on 2 stiihiat, mille vastu inimene on võimetu loodus ja tsaarivõim. Puskini proosa Jutustus ,,Kapteni tütar" - ajaloosündmused, eelkõige Pugatsovi ülestõusust Vormilise uuenduse toovad ,,Belkini jutustused" - tegu topeltraamjutustusega (kõik lood on jutustanud keegi Belkin, kes on omakorda kuulnud iga loo erinevalt inimeselt see on lihtsalt väide, teeb nii, et saaks mitu vaatepunkti kirja panna) Puskini tragöödia Ajalootemaatika jätkub. ,,Boris Godunov" - 18. saj lõpp 19. saj algus. Võimule saanud tapmiste ja valetamiste kaudu, tark valitseja, kuid teeb järjest vigu ning rahvas pöördub ta vastu. Omanäolise tsükli moodustavad 4 teost, mis koonduvad pealkirja alla ,,Väikesed tragöödiad" - sisuliselt erinevad, annavad kõik pildi keskajast, moraaliprobleemid. 1. ,,Ihne rüütel" - mees, kes on järeltuleva põlveda tülis, kraabib raha kokku ja kulutada ei raatsi 2
Brüllov-romantiline käsitlusviis, "Pompei viimnepäev". Ivanov-suurem looduslähedus, "Krisutse ilmumine rahvale". 1870ndatel tekkis vene kunstis perederiznikute liikumine, Kunst rahva sekka, rändnäitused., kellele pani aluse Kramskoi. Kunstnikud olid realistid. "Tolstoi portree". Pereder olid Makovski, Mjassojedov, Perov- "Dostojevski portree". Ven-l ka nn ideelised realistid, kuulsaim esindaja Repin- mitmekülgne, "talup ristikäik Burski kubermangus". Surikov-realist, ajalootemaatika, rohkete tegelastega pildid. "Mensikov asumisel".
Väga jõuliselt avardusid ajaloolaste publitseerimisvõimalused. Tähtis murrang, sest artikli avaldamine oli muidu üsna keeruline. See tõi kaasa olukordi, kus teadlastel tuli kasutada varuvariante, nt deponeeriti artikli käsikiri Moskvasse raamatukokku, kui see oli sinna saadetud, siis võis seda käsitleda kui ilmunud artiklit. Alates 1980ndate II poolest sai ajalooteemalisi artikleid avaldada kirjandusajakirjades, nt Looming. Perestroika ajal asutati ajakiri Vikerkaar, kus tollal oli ajalootemaatika väga olulisel kohal. Alates 1989. aastast oli oluline väljund ka Akadeemia. Alates 1988. aastast hakkas TÜ juures ilmuma ajaloo almanahh Kleio (hiljem muutus Ajalooliseks Ajakirjaks). Laiemas plaanis oli tegemist laiapõhjalise muutusega. TA Ühiskonnateadusteseeria lõpetati ja ENSV Ajaloo Küsimusi pandi seisma. Kaks väljaannet likvideeriti üheaegselt, selle asemel Drames (võõrkeelne ajakiri). Hilisemal ajal ilmub üks väga oluline ajaloo-kultuuriajakiri Tuna (1998. aastast).
Oli huvi ka avalikustamist teostada, et omale ühiskonnas tuge leida. 1985-1986- protsessi käivitamise aeg, panustamine haritlastele, kaadripoliitika. Tsensuuripol pehmenemine, kirjanikele tähelepanu pööramine jne. Kaasnes ka teatud kaadri vahetus kultuurisfääris. 1987-1988- tõusuaeg, ajaloo valged laigud ja mustad augud, vastuseis avalikustamisele. Seni mitte käsitletud tahkudele hakati väga suurt tähelepanu pöörama. Ajalootemaatika erinevates meediaväljaannetes oli tol perioodil selgelt domineeriv. Paljuski on tollane looming ajalooajakiri, aga pole vaid Eesti eripära, üleliidulistes kirjandusajakirjades on ajalootemaatikat veelgi rohkem. Jõuline ajaloobuum kirjanduses, kinos, teatris. Sellele lisandub ka rehabiliteerimine e tagasi minnakse Stalini aegsete repressioonide juurde ja hakatakse rehabiliteerima ka tavainimesi.
annaabi.ee 
