Umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tuli aeg-ajalt ette ka tülisid. Seleta mõisted: Kammkeraamika – arheoloogiline kultuur, milles olid kasutusel paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Maalinn (too näiteid) – ringvall-linnus, nt Varbola, Valjala. Adramaa – sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Arheoloogia – ehk muinasteadus on ajalooteaduste haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Muinasaeg II rida 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse? Esiajaks ehk muinasajaks nim esimeste inimeste saabumist kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul. Muinasaeg koosneb mesoliitikumist, neoliitikumist, pronksiajast ja rauaajast. Muinasaega uuritakse arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu. 2. Neoliitikum
eristab Comte ühiskonna uurimiseks? Millist kolm ühiskonna alust? Milles seisnevad Herbert Spenseri sotsioloogia peamised ideed? Ei defineerinud Spencer sotsioloogiat kui teadust ega selgitanud täpselt selle suhet teiste ühiskonnateadustega, kui ta pöras tähelepanu sotsioloogia kui teaduse eksistentsi võimalikkusele.Spenceri arvates uurib sotsioloogia ühiskonna arengu seaduspärasusi ja selle koht võiks olla ajalooteaduste hulgas. Kuid sotsioloogia, kasutades ajaloolisi fakte ja tuginedes neile, uurib ühiskonna olukorda ja selle arengutingimusi ning sarnaneb tema arvates metodoloogilisest aspektist rohkem bioloogiaga kui ajalooga. Tänu tema teostele kujunes sotsioloogia üleüldiseks ühiskonnateaduseks, mis sisaldab antropoloogiat, etnoloogiat ja ühiskonna arengu üldteooriat. Kelle ja millega samastab Spencer sotsiaalseid kooslusi ning ühiskonda tervikuna?
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia
Pärimusliku ajaloo tekstideks on peamiselt pajatused. Enamasti on materjal proosavormis, aga pole välistatud ka laulud. Pärimusliku ajaloo materjalideks võivad olla ka materiaalsed esemed, kui nendega kaasnevad lood. Pärimusliku ajaloo meetodi erinevused suulise ajaloo ( oral history ) meetodist: 1) suuline ajalugu on kujunenud ajalooteaduste raames pärimuslik ajalugu folkloristika raames; 2) suulise ajaloo uurija lähtub ajaloost, uurimise käigus lisanduvad loo jutustamisega seotud tasandid, pärimusliku ajaloo uurija teekond on vastupidine: ta lähtub jutustatavast loost, mille "taha" asetab ta uurimise käigus ajaloolise konteksti; 3) suuline ajalugu eeldab suuliste intervjuude uurimist, pärimuslik ajalugu kasutab pigem kirjalikke tekste
Koha ajaloo seltsid, nt Narva Ajaloo Selts ja Tallinna Ajaloo Selts, võtsid mõõtu Akadeemilise Ajaloo Seltsi tegevusest, millega oldi ülikoolis kokku puutunud ja mida tunti. Tegeldi muinsuskaitse komplekside kaitse ja tutvustamisega. Ettekannete põhjal artiklikogumikke avaldatud, nt Vana-Tallinn Tallinnas. 1930. aastatel rahvusvaheliste sidemete tugevnemine, lätlaste jm naabritega eriti. Soomega. Põhjamaalaste ajaloolaste kongressidel käidi. Ajalooteaduste kogunemine iga viie aasta tagant, sinna ka Eesti ajaloolasi. 1928 Narvas, 1933 Varssavis. Pulletän, millega ka eesti ajaloolaste tegevust tutvustati. Esimene Balti ajaloolaste kongress, kus Leedust, Poolast, Saksamaalt ja Eestist esindajaid. Kogumik ilmus, peale kongressi käisid poolakad Eesti ajalooga tutvumas. Kuidas hinnata aega, kus osa Liivimaas Poola võimu all, küsimuseks. Asuti seda koos ümber vaatama. 1921-1944 umbes 1000 üliõpilast Filosoofia teaduskonnas ajalugu õppinud,