• “Rahvakultuur” on niisiis eeskätt relatsiooniline mõiste, s.t. selle sisu saab piiritleda suhtes tema vastandpoolusega. Laias laastus saab selle all mõista niisiis lihtrahva kultuuri, “vaikiva enamuse” kultuuri, ajaloolises plaanis sellist kultuuri, mis on olnud eeskätt suuline ja jätnud seega vähe kirjalikke tunnistusi. • Mõiste “rahvakultuur” sisenes 1960. aastate ajalooteadusse eeskätt vastandmõistena: rahvakultuur vs kõrgkultuur (vrd. analoogsed vastandused: massikultuur/eliidikultuur; vaimulik kultuur/ilmalik kultuur; valitsev kultuur/allutatud kultuur; ametlik kultuur/kontrakultuur jt). • Lähtekoht: oma ajalugu on samuti ühiskonna nn. vaikival enamusel, nendel, kes ei jäta endast üldiselt maha kirjalikke jälgi. • Nn
Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism ja semiootika, lingvistika, sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia, kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse, kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van Dijk, 2005). Tulenevalt äärmiselt kirevast kujunemisloost leidub arvukalt diskursusanalüüsi vorme ja koolkondi ning nende liigitusi ehk tüpoloogiaid. Esitame siinkohal eri allikate (sh Laherand, 2008, Phillips ja Jørgensen,2002, Volt, 1997) sünteesi põhjal koostatud loetelu tänapäevase
☼ surma uskumuste uurimine - uurib euroopa näitel 10- 19. sajanditel: surm oli osa elust, matused olid hinnatud, austatud Georges Duby (1919-1996) ☼ mentaliteet on kadunud, elavad edasi, lihtsalt teiste nimede all rahvakultuur:ühisosa mentaliteediajalooga ☼ rahvas on see, kes kultuuri kannab ☼ uuriti rahvakultuuri korjamise teel ☼ rahvakultuuri ajalugu 1960. aastatel - vastandmõiste kõrgkultuurile ☼ mõiste “rahvakultuur” sisenes 1960. aastate ajalooteadusse eeskätt vastandmõistena: rahvakultuur vs kõrgkultuur(vrd. analoogsed vastandused: massikultuur/eliidikultuur) ☼ “vaikiv enamus”- suuline kultuur lähtekoht: rahvakultuur - eliitkultuur (vastand) põhjused: ☼ 1960. aastatel vastand eliitdikult - rahvakultuur ☼ suure muutuste aeg 1960. aastatel; contra kultuur- festivalid, hipid, soov vastanduda ametlikule, tõsisemale eliidikuluutile ☼ uurida kultuuri “altpoolt” ☼ Cultural Studies - 1960. aastatel UK-s
annaabi.ee 
