Järvamaa Kutsehariduskeskus Puit-ja Kiviehitiste restauraator Rauno Schubbe Järva-Jaani Kirik referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Ajalugu Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb
võimatu mõista, millisest traditsioonist on kunstiteose autor lähtunud. Metafilosoofid on historismis näinud katset defineerimisprobleemist kõrvale hiilida ja tegelda vaid kunsti tuvastamisega. Väidetakse ka, et historistid püüavad filosoofilist defineerimisküsimust muuta halliks kunstiajalooks. 1. Esteetilise hoiaku teooria peaks andma vastuse väga laiale ringile küsimustele, alustades definitsioonilistest ja lõpetades ajaloolistega. Mis on esteetiline hoiak ja kuidas erineb ta teist hoiakutest? Ontoloogiline aspekt käsitleb esteetilise hoiaku objekt. Mille suhtes üldse saab võtta esteetilise hoiaku? Normatiivsest aspektist püütakse tõestada esteetilise hoiaku vajalikkust. Ajalooline huvi nõuab vastust küsimusele, millal hakkas inimene end ümbritsevat tajuma esteetiliselt. 2. Sotsiaalpsühholoogiat huvitab esteetilise hoiaku rakenduslik, igapäevane külg - mille suhtes inimesed esteetilise hoiaku võtavad
detailides. mis paiknesid samades piirides praeguste maakondadega 42 linna ja 9 linnalist alevitasulat; 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, KohtlaJärve, Pärnu, Narva, Sillamäe). Aastani 1990 jäi alles 15 rajooni. 1990 muudeti Eesti NSV Eesti Vabariigiks. 1990. aastal nimetati rajoonid ümber maakondadeks. Haapsalu rajoonist sai Lääne maakond, jne. Praegune 15 maakonnast koosnev haldusjaotus sisaldab seega ajaloolistega võrreldes kuus uut maakonda. Nende uute maakondade -- Hiiumaa, Raplamaa, IdaVirumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Valgamaa -- arvel on üheksa ülejäänud maakonda ajaloolistest pisut väiksemad. Samuti asuvad kaasaegsete maakondade vahelised piirid ajaloolistega võrreldes mitmes kohas veidi teistes kohtades. Samuti on raske võrrelda ajalooliste kihelkondade ja kaasaegsete valdade piire, mis reeglina ei kattu; seda ka juhul, kui ajalooline kihelkonnakeskus on kaasaegse valla keskus
mis paiknesid samades piirides praeguste maakondadega 42 linna ja 9 linnalist alevitasulat; 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe). Aastani 1990 jäi alles 15 rajooni. 1990 muudeti Eesti NSV Eesti Vabariigiks. 1990. aastal nimetati rajoonid ümber maakondadeks. Haapsalu rajoonist sai Lääne maakond, jne. Praegune 15 maakonnast koosnev haldusjaotus sisaldab seega ajaloolistega võrreldes kuus uut maakonda. Nende uute maakondade -- Hiiumaa, Raplamaa, IdaVirumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Valgamaa -- arvel on üheksa ülejäänud maakonda ajaloolistest pisut väiksemad. Samuti asuvad kaasaegsete maakondade vahelised piirid ajaloolistega võrreldes mitmes kohas veidi teistes kohtades. Samuti on raske võrrelda ajalooliste kihelkondade ja kaasaegsete valdade piire, mis reeglina ei kattu; seda ka juhul, kui ajalooline kihelkonnakeskus on kaasaegse valla keskus
annaabi.ee 
