juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltaire, samuti prantslane, kes sai tuntuks kui kõige aktiivsem religiooni kritiseeria, kuid kelle ideed oma populaarsuse tõttu samuti suuresti ajalookulgu mõjutasid Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Lahmuse mõisas riigikool erivajadustega lastele. Lisaks on vallas neli põhikooli. Loodus Suure-Jaani vald on mitmekesise huvitava loodusega ja ulatuslike kultuuritraditsioonidega piirkond. Osa valla territooriumist hõlmab Soomaa rahvuspark. Sakala kõrgustiku põhjaosa kõrgeim punkt on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m). Ajalugu Valla territooriumil tegutses üks esimesi ajalooürikutes nimepidi mainitud eestlasi -- Lembitu. Siin toimus Eesti ajalookulgu oluliselt määranud Madisepäeva lahing. Lõhavere linnamäel asus Muinas-Eesti tähtis linnus. Olustverel on oluline koht Eesti Aleksandrikooli ajalool. Suure-Jaani vallas on elanud ja töötanud helilooja Mart Saar ning heliloojate Kappide dünastia. Nende viimane puhkepaik asub Suure-Jaani kalmistul, kus puhkab ka Eesti kunsti suurmees Johann Köler. Suure-Jaanis töötas naivistlik kunstnik Paul Kondas. Vallal on pikaajalised puhkpillimuusika (aastast 1871) ja koorilaulu traditsioonid
Alustagem kirjanikest, kes mingilgi määral lülitusid kosmopoliitilisse euro-ameerika kirjandusse. Esimesi rahvusvaheliselt menukaid juudi kirjanikke oli Šolem Aš (Scholem Asch, eluaastad 1880 – 1957), kes sündis Poolas, elas aastatel 1910 – 1923 USAs, seejärel Inglismaal ja viimased kaks eluaastat Iisraelis. Oma teostes, milles ta tarvitas nii jidiši kui inglise keelt, käsitleb ta kaht põhilist teemaderingi: kaasaegsete juutide eluraskused Ida-Euroopas ja Ameerikas ning ajalookulgu suunanud isikute elu uudne tõlgendamine. Huvipakkuvam on ehk teine temaatika. 1930. aastatest alates avaldas ta rea romaane (näiteks „Naatsaretlane“ 1939, „Mooses“ 1951), milles kujutas Jeesuse, Maarja, Pauluse ja Moosese elu. Need romaanid tekitasid poleemikat ja isegi pahameelt kitsarinnalisemate juudiusuliste seas, kelle meelest kirjanik lähenes liiga leplikult vaenulikuks peetud kristlikule traditsioonile. Arvestades aga, et kristlaste üldarvamus juudilikesse autoritesse
Religiooni alla mahub nii kristlus kui kommunism. Berdjajev ennustab, et lähitulevikus kasvab religioosse intelligentsi osatähtsus ning et tulevik kuulub ametiühingute tüüpi ühiskondadele. Saabuva öise ajastu tunnuseks saab Berdjajevi järgi olema ka teosoofiliste ja okultistlike õpetuste levik. Uue keskaja kuulutajaid on teisigi. Georg Henrik von Wright (s. 1916) soomerootsi filosoof. G. H. von Wright näeb ajalookulgu tsüklilisena. Seda tunnistab ta ka ise , nimetades oma nägemisviisi spengerlikuks ning vastandades viimast tänapäeva domineerivale lineaarsele ajalookäsitlusele. Tumeda tuleviku peamine põhjus on tema arvates maakera jätkuv integreerumine teadusliktehnilise tsivilisatsiooni raamides. Poliitilises plaanis näeb von Wright lähitulevikus ette traditsiooniliste rahvusriikide lagunemist ning provintsialiseerumist. Tärkab lokaalne natsionalism ning puhkevad hõimusõjad
annaabi.ee 
