kreeklastele. Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli õppima. Rikkamad võtsid endale koduõpetaja, kelleks oli kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri ja Rooma ajalugu ja kultuuri. Üsna tavaliseks kujunes noormeeste saatmine Kreekasse mõne õpetlase juurde. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti ajalookirjutistes suurel määral eeskuju Kreekast. Esimesed säilinud ajalooteosed on Vabariigi lõpuajast. Teiste seas kirjutas ka ajalugu üles riigimees ja väejuht Caesar. Kõige tuntum ajaloolane oli Titus Livius kes tegutses Augustuse valitsusajal. Rooma kultuur ongi põhimõtteliselt kreeka kultuuri mugandus. Kreeka mõjutusi on kõvasti tunda ja sarnasusi leiab ka palju. Eeskätt kreeka jumalates, mis tõlgiti lihtsalt Rooma keelde ja lisati veel mõned enda jumalad juurde
Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks. Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid. Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt. Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas. Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Tähtsad ka inimesekujulised jumalad, peajumal-jupiter,
NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat valgust heidetakse kultuurile, vaimuelule ja haridusele. Vaadeldaval ajajärgul kehtis enamikus Euroopa riikides tänini kasutusel olev gregooriuse kalender, Eesti alal aga endiselt vana ehk juuliuse kalender. Kõik referaadis esinevad daatumid on esitatud juuliuse kalendri järgi. Head lugemist!
Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Kesk ja uusaja piir nõukogude ajalookirjutistes: Nõukogude ajalookirjutis nihutas Kesk ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega aastal 1640. Sattelzeit: Reinhart Koselleck, kes on kuulsaim ajaloolane, on kasutanud terminit Sattelzeit, mis on periood 17501850. Michael Mitterauer Euroopa kiireima arengu põhjustest: Võrdleb Euroopa, Hiina ja Islami ühiskondi
annaabi.ee 
