inspireeris traagilist näitekirjandusest, tunnusese-kurb mask ja karjusesau. Traagilise luule, näitemängude ja kirjanduse inspireerija ning südamevalude kergendaja. o Terpischore- ,,täis tantsulusti", aitas tantsijaid, tanstu ja koorilaulumuusa, tunnusese- lüüra (jumalik pill, tants lüüra saatel füüsilisusest kõrgem). o Kleio (klio)- ,,teeb kuulsaks", ajalookirjutajate, eepose patroon/ muusa, kelle annet minevikku seletada peeti Vana-Kreekas kunstiliigiks. Ta oli kergejalgne ja tuulepäine, tunnusesemed- kirjatarbed, kirjarull. o Urania- ,,taevane" või ,,taevas", astronoomia, matemaatika patroon/muusa, mis oli kreeklastele mütoloogias ja luules tähtis tõlgendamisvõime tõttu, siduv lüli kosmose ja muusika vahel, tunnusese- taevakuul. Kleio - ajaloo muusa
SIR WILLIAM CECIL Kirjalik koduülesanne Juhendaja: Sirje Orvet Tallinn 2016 Ülevaade ajastust Sir William Cecil elas keskajal. Keskajaks nimetatakse ajajärku vanaaja ja uusaja vahel. Sel ajastul oli autoriteetseks haritus ning silmapaistvaks oli kirjaliku traditsiooni tähtsus. Austati raamatukoguhoidjaid ja arhivaare. Aina enam hakkas ajalookirjutajate tekstidesse ilmuma märkusi sekretäride tegevuse kohta. Fikseeriti nende töökohustusi ja ettekirjutusi haridusest kuni ametikohustusliku riietumise pisidetailideni välja. Keskajal hakati kasutama paberit, kuid siiski kirjutati ajastu algupoolel tähtsamaid ürikuid endiselt pärgamendile. Vähemtähtsad jäädvustati paberile ja neid nimetati pitseeritud dokumentideks. Dokument oli kehtiv ainult sel juhul kui selle mitmekordselt kokkumurtud äärel oli vähemalt üks pitser
Ühtlasi on "Aeneis" Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. Ajalookirjutus Roomalsed ise tegid esimesi katseid ajalugu üles kirjutada3. saj. eKr. Kuid need pole säilinud. Selegema ettekujutuse annavad alles vabariigi lõpupoole kirjapandud teosed. Mõnigi toonane ajaloolane kirjutas oma lähiminevikust või koguni kaasajast, seega sageli neist sündmustest ise osa võtnud. Nii kuulus ka Caesar ka ajalookirjutajate hulka. Sootuks teist laadi on aga augustuse ajal kirjutanud ajaloolase Titus Liviuse looming. Augustuse innustusel ja toel kirjutas ta mitmeosalise teose ,,Linna asutamisest alates", milles esitas Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Tema arvates oli Rooma saavutanud oma võimsuse tänu niisugustele traditsioonilistele voorustele nagu vaprus, lihtsus ja distsipliin. Titus Liviuse kirjapanekud kujutavad
Iga aeg igatseb ilusama maailma järele. Mida sügavam on meeleheide ja valu saise kaasaja pärast, seda hingesttulevam see igatsus on. Keskaja lõpul on elu põhitooniks mõru raskemeelsus. Vastukaja julgest elurõõmust ja usaldusest jõu vastu suuri tegusid sooritada, nagu see läbistab renessansi ja valgustusaja ajalugu, on 15.saj pr-burgundia õhustikus vaevukuuldav. Kas elu oli tookord tõesti õnnetum kui muidu? Seda võiks vahetevahel uskudagi. Kust ka ei otsiks tolle aja pärimuses, ajalookirjutajate ja kirjanike juurs, jutlustustes ja religioossetes traktaatides ning koguni ürikutes, ei paista sinna olevat settnud peaaaegu midagi muud peale mälestuste tülist, vihkamisest ja kurjusest, ahnusest, toorusest ja viletsusest. Tekib küsimus: kas see aeg suutis rõõmu tunda vaid julmusest, kõrkusest ja mõõdutundetusest, kas pole seal kusagil vaikset rõõmu ja rahulist eluõnne? Pole kahtlust, et iga aeg jätab pärimusse rohkem jälgi oma kannatustest kui õnnest
kirjaga. Ehnatoni pealinn hüljati ja amarna arhiiv suleti Tutanhamoni valitsemise ajal. Niisiis ei saa amarna-kirjad ilmselgetel põhjustel rääkida sündmustest pärast seda aega ja seega ei saa nad rääkida ka sündmustest pärast Tutanhamoni surma. Erinevate allikate vahel ilmnevad vastuolud. Näiteks Sargon II allikate ja Kuningate raamatu teksti vahel. Tuleb arvesse võtta ka arheoloogilisi leide ja eelnevate ajalookirjutajate võimalikke arusaamatusi ja vigu. Seega on segadust ja teadmata fakte (nt Samaaria vallutamise kohta). 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. Paikseks jäämine u. 1200 Riik sai tekkida tänu suurte naaberriikide (Egiptus, Mesopotaamia, Babüloonia) madalseisule. Muidu need riigid kaklesid Iisraeli alade pärast aga nad polnud sellel ajal võimelised omavahel sõdima. U. 1200 Egiptus nõrgenes ja nende ülemvõim Kaanani-Süüria aladel nõrgenes. Arami rahvaränne
annaabi.ee 
