Ajalookirjutuse filosoofia tulevik Ajaloofilosoofiliste artiklite ja teoste ilmumise arv on viimastel aastakümnetel on tõusnud. Kui silmas pidada uurimistööd, publitseerimist, lugejaskonda, tõelist filosoofilist tähtsust ja huvitavat ainet, siis pole ajaloofilosoofia olnud paremas vormis. Ajaloofilosoofiaga kerkib esile mitu tähtsat küsimust. Kas ajaloofolisoofia on ennast ammendanud? Kas ajaloofilosoofia põhiprobleemid on ikka veel meie kaasaegsete filosoofiliste ja historigraafiliste huvide seisukohalt olulised? Filosoofilised persepektiivid ei kao niisama, vaid kerkivad esile uues kuues, ka siis kui nende tõlgendamise lähenemisviis muutub. Iga filosoofiline lähenemine lahendab neid probleeme omamoodi. Ajaloofilosoofia küsimuste käsitlemiseks on artikli autori arvates vaja
Viis, kuidas ta selleni jõudis oli see, et ta loobus maistest rõõmudest ja naudingutest Jumala-armastajast, kellele siinpoolne elu tähendas eelkõige kannatusi ja kiusatusi. · Kuidas kujutab ta teoses ,,jumalariik" inimkonna ajalugu? Oma arvamus. ,,jumalariik" põhinev Jumala-armastusele. Augustinus kujutab ette inimkonna ajalugu läbi kristliku maailmakujutise. See räägib Jumala ilmumisest ajaloos, oma väljavalitud rahva kaudu. Nii püüabki Augustinus oma ajaloofilosoofiaga anda ristiusu põhiseisukohta nõudvad intellektuaalselt veenvad arendamised (jumala tegutsemine ajas ja ruumis, Kristuse tulek inimesena). Mina arvan, et nendest põhimõtetest lähtub kogu inimkond, jumala tekkest Kristuse tulekuni inimesena. Kuid jumala- armastamise üle peaks iga inimene ise otsustama, sest paljud kes jumalasse ei usu, ei peaks sunniviisiliselt tegelema sellega. · Millised Vana-Kreeka filosoofid mõjutasid Augustinust? Kuidas ja miks?
elujõust ja kirest tühjaks. Progress suundub hävimisse. Mõistus viib hääbumiseni. Kultuur tekib Vico arvates ühiskondlike suhete tagajärjel, hirmust ja hädast. Ka klasside vastuolu pole talle võõras. Ajaloo eesmärk on säilitada inimsugu maa peal. Inimene ja maa on omavahel ürgselt seotud. Inimene kujundab maa oma tegudega, olles ise sellest maast tulnud. Ajalugu on küll inimese tehtud, kuid kulgeb mööda saatuse paratamatust. Vico tsiviilajalugu on kui sotsioloogia. Ajaloofilosoofiaga tegeles ka GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL (1770 - 1831). G. Vicot peetakse Hegeli eelkäijaks vaimufilosoofias. Inimajalugu on eelkõige vaimu, mõtlemise ja teadvuse ajalugu. Ühe rahva vaim avaldus tema kultuuris. Üht rahvust teistest eristab kultuuriline printsiip, mille kaudu rahvas väljendab oma tegelikkust. Ühiskondlikke protsesse vaadatakse ajaloo kaudu. Sarnasus Vico ja Hegeli vahel on, et igal ajaloo perioodil on omad nõrkused ja sellest õpitakse
annaabi.ee 
