teha. See pidev võidujooks järjest uuemate ja kallimete tehniliste saavutustega tundub lõputu ülessanne. Maailmas leiutatakse iga päev midagi põnevat ja uut, mis oma võimalustega annab eelnevatele aparaatidele n.n silmad ette ning tagab ainult ajutist õnne. Paraku meenutab see kõik dragikoomilisel kombel ajaloost tuntud perioodi nimetusega võidurelvastumine. Vanem põlvkond ilmselt mäletab selle ajalooetapi tulemust, ning võibolla seepärast paljud lapsevanemad püüavadki selgitada nooremale põlvkonnale vaimsete rikkuste väärtusest materiaalsete vastu ning just vaimne rikkus ongi see, mis peaks tulevikus õnnena väljenduma. Kahjuks on ka erandeid, kuid tuleb loota, et need pigem kinnitavad reeglit, mitte ei lükka seda ümber. Miks siis ei püüta vältida materiaalse rikkuse osakaalu, ning just tähtsusatada vaimset rikkust mis peaks tegema inimesi õnnelikuks
Peamiseks teeks inimese aitamisel on Adleri arvates tema ühiskonnatunne, «sotsiaalsete instinktide» arendamine. Ühiskonnatundes näeb Adler inimese loomupärast vajadust: ühiskonnatunne juurdub lapse hinges ja lahkub inimesest ainult raskeimate haiglaste hingeeluvääratuste puhul, ühiskonnatunne meenutab end alati kui hoiatav hääl, kui südametunnistus või süütunne. 4 Me oleme läbi teinud ajalooetapi ja riigikorra, kus sõna «ühiskond» äratas peamiselt negatiivseid tundeid, ja nii võiks Adler aidata meil leida sellele mõistele uut ja positiivsemat sisu. Ühiskonnatundega on opositsioonis võimu- ja üleolekutung; Adler kirjeldab põhjalikult nii inimese agressiivseid (edevus, auahnus, kadedus, armukadedus, ihnsus, vihkamine) kui ka mitteagressiivseid iseloomujooni (üksildumine, hirm, kõhklemine) ning analüüsib mitmesuguseid
Seepärast hoiatataksegi kaupmeeste kirjutatud märkmetes ja õpetussõnades tungivalt äripartnerite, kaaslinlaste, sõprade ja isegi sugulaste eest. Kaupmehel soovitatakse pidevalt valvel olla. Kui Euroopa läks keskaja lõpul teistest maailma tsivilisatsioonidest ette, kuna tal õnnestus ületada traditsionalismi ja arhaismi barjäär, ning alustas oma ülemaailmset ekspansiooni, mis muutis lõpuks radikaalselt meie planeedi nägu ning avas tõelise ülemaailmse ajalooetapi, siis nende seas, kes sellele ennekuulmatule ja pretsedenditule esiletõusule kõige enam kaasa aitasid, tuleb esmajärjekorras nimetada kaupmehi. Eesti kaubandus Eesti kauge ajalugu, keskaegsete linnade teke ja areng põhinevad meie geograafilisel asukohaeelisel ja transiidiäril. Ajaloos tuntakse Eestit kui rahvusvahelise kaubanduse traditsioonilist keskust. Eestis võib kaubandusühendusi jälgida alates neoliitikumist. Eriti hoogustus kaubavahetus esiaja lõpus, 9.-12
annaabi.ee 
