käitumine hea, teine halb, anname soovitusi, juhiseid, millised paremad teguviisid) Interdistsiplinaarsus: katse näha tervikpilti, teemad paljudest valdkondadest Ideedeajaloo traditsioonid: 2 põhilist meetodit- kanooniline e tekstuaalne ja ajalooline e kontekstuaalne Tekstuaalne meetod- ideedeajaloo kui distsipliini alguspunkt, Arthur Lovejoy, John Hopkinsi ülikoolis filosoofiaprofessor, ideedeajaloo klubi asutaja, võitles selle eest, et id.ajalugu tunnustataks kui eraldiseisvat ajaloodistsipliini elutähtsat osa(uurida inimese mõtlemist on sama, mis uurida inimese olemust). Väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad pm samu univ küsimusi, ideed on tsüklilised, ,,ühikideed"-meil on võimalik lahutada ühe in mõtlemine ühikuteks, mis pole originaalsed, vaid uus teoooria tekib vaid vanade ideede ühildumisel. Tekstipõhisus-ei peagi teadma eriti mõtleja enda elu kohta, vaid uurime tema tekste. Peab lugema just suuri, kanoonilisi tekste, ,,suurte mõtlejate" rida
Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasu. Ei tohi lähtuda hetkekasust. Peab valitsema õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Suveräänidel on universaalne karistusõigus kogu maailmas. Metodoloogilised küsimused 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad · Tekstuaalne meetod (A. Lovejoy): Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajaloololine kontekst, autori motivatsioon oma mõtete, ideede avaldamiseks ja ajalis-keelelised eripärad. Ideede ajalugu on ajaloodistsipliini eraldiseisev ja elutähtis osa. Ideed on tsüklilised, pole progressi. Universaalsed probleemid, ajatud ideed. "Idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. Autorit pole vaja uurida: väite tähendus on tekstis olemas. Autori kaasaeg ebaoluline. Tähtis on tekstis leiduv ajatu tarkus. Lovejoy: ,,Kõigi suurte mõtlejate, kelle vastu huvi vastu tunneme, mõtted on ajatud, aga pole oluline uurida ideede tausta ega ühiskondlikku ümbrust." Vaja uurida
Majandus oli moraalifilosoofia osa, politoloogia oli üks filosoofia harusid jne. Uusaja hakul hakkasid lahku kasvama. Ideedeajaloo traditsioonid Kaks põhilist meetodit: · Kanooniline ehk tekstuaalne meetod · Ajalooline ehk kontekstuaalne meetod Tekstuaalne tekkis varem, EIA kui distsipliini teke · Arthur Lovejoy esimene ideede ajaloo ajakiri. Võitles selle eest, et ideede ajalugu tunnustataks kui eraldiseisvat ja elutähtsat ajaloodistsipliini osa. Uurida inimese mõtlemist on sama, mis uurida inimese olemust. Väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad samu universaalseid küsimusi. Ideed käivad ringiratast, ilmnevad uues ajaloolises olukorras. Väljapakutud ideed pole uued, need on ühikideed on võimalik lahutada inimese mõtted jagunematuteks ühikuteks, uued ideed tekivad nende ühikute kombineerimisel. Kuidas neid ühikideid uurida: peab
annaabi.ee 
