tüübi poolt mingi mõttetera vist) te olete mu klassikaaslased ja teate mind piisavalt hästi. Ma ilmselt ei pea end tutvustama.. Oma kõnega olen ka lootusetult hiljaks jäänud .. ometigi tahtsin ma ju kuldsuu tiitlit võita. Nüüd on mu ainus eesmärk veel vaid head eestikeele hinnet saada. Aga eks Elus ikka tuleb ootamatusi ette. Ootamatustest rääkides.. kas ajalehepoisist on võimalik saada miljonäriks? . Kuidas nüüd suhtuda? . Ajalehepoisina on see väga raske ja võib öelda et võimatu .. sest ajalehepoisina ei teki vaba raha mida kõrvale panna et elu lõpuks miljon kokku teenida.. Seevastu ajalehepoisist miljonäriks on kindlasti võimalik. Ajalehepoisina võid leida oma esimese töökoha, aga avastades et see töö tegemine polegi eriline lust siis hakkavad igasugused fantaasiad peas lendama ja võib juhtuda et mõnega neist teeniks korralikku raha. Tegelikult miljonäriks saamiseks on ju tohutult võimalusi ..
Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema korneti mängimis oskused arenesid ümber kasvatus koolis, kuhu ta saadeti 12aastaselt, sest ta oli Vanaasta õhtul relvaga tulistanud (relv oli tema isa oma). Koolis sai ta võimaluse
Juhan Sütiste (1899-1945) Bertel Schwindt 11.ü Sisukord Elulugu Looming Näidendid Tähtsus Huvitavat Elulugu Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellassepana Kuni 1936-nda aastan Johannes Schütz Võttis osa vabadussõjast Koolitee: 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus Gümnaasiumihariduse omandas õhtukoolis lõpetas 1922 TÜ filosoofia-ja õigusteaduskond 1923- 1931kuid see jäi tal lõpetamata. Töötas: Peale algkooli lõpetamist kellassepa õpipoisina 1934 Tartu teatrikoolis 1938 Eesti Draamateatris dramaturgina
Juhan Sütiste (1899-1945) Elulugu Kuni 1936. aastani Johannes Schütz Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Käis karjalaste koolis Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellasepana Võttis osa Vabadussõjast 1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg 1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942. 1945, suri ülekuulamisel
isiklik elu ja vapustava tähelennuga karjäär on üks huvitavamaid rock'n'rolli ajaloos. Inglise ja shoti juurtega viielapselises peres sündinud Stewart oleks võinud vabalt saada jalgpallitäheks, sest spordiala oli tema lapse- ja noorukiea suur kirg. Õnneks tõi juhus ta muusika juurde algul bändiliikmena, hiljem soololauljana. Osaledes 1960tel üksteise järel loendamatutes Londoni lokaalsetes bändides teenis Stewart raha muuhulgas ka ajalehepoisina ja hauakaevajana. Tõsisemaks läks Stewarti muusikukarjäär 1960te lõpuaastatel, mil ta ühines kitarrist Jeff Becki bändiga. Kuigi meeste koostöö kestis vaid kahe plaadi jagu, tulevad muusikud veel aastakümneid hiljemgi koosmusitseerimise juurde tagasi. Sooloartistina lõi Stewart esmalt folgi, kantri ja rokiseguse plaadi 1969. aastal. Artisti tõeline läbimurre saabus 1975. aastal kustumatu hittlooga Sailing, millele järgnesid The
Ometi on just Ameerikast tulnud ütlus- ''Ajalehepoisist miljonäriks''. Kas ka nii väikesest riigis, nagu Eesti, on võimalik see ameerikalik ütlus tegelikkuseks teha? Suured ideed nõuavad tohutut tahtejõudu ning enesekindlust. Kõige aluseks on inimese usk oma mõtetesse ning järjepidevus. Sul võib olla hea idee ning algkapital selle teostamiseks, kuid peab olema ka usk sellesse, mille nimel vaeva näed. Alustades noorena ajalehepoisina, kes mööda tänavaid inimestele värskeid uudiseid müüb, on võimalik eluks palju kogemusi saada. Omandatud oskuste hulka kuuluvad näiteks erinevate isikutüüpide tundma õppimine, aja planeerimine, kokurentidega arvestamine ning endale iseloomuliku ja eduka müügistrateegia väljaarendamine kui ka enesekindluse omandamine. Meediaärimees Hans H. Luik on öelnud: "Minu noorusajal oli väga hea ajalehepoiss olla, sest ajalehti viisid inimestele kätte postiljonid
andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. Juba lapsepõlves kannatas ta kõva kuulmise pärast, mis oli tõenäoliselt pärilik viga. Kuulmisvea pärast ei edenenud Edisoni kooliõpingud, kaaslased ja õpetajad pidasid teda rumalaks. Seda enam noormees luges, hankides endale palju, kuid süsteemituid teadmisi igalt elualalt. 1859. aastal tuli Edison koolist ära ning asus tööle raudtee-ettevõttesse, algul ajalehepoisina, hiljem telegrafistina. Just seal ametis olles tegi ta oma esimesed leiutised, et täiendada telegraafi, ning sai 1868. aastal esimese patendi - ta ehitas USA Kongressile elektrilise häältelugemismasina. 1869. aastal lõi Edison New Yorgis kampa telegraafiinsener Frank L. Pope´iga, kellega ta jätkas telegraafi täiustamist. Olulisim tollest ajast on kvadruplekstelegraaf (1874), mille eest Jay Gould maksis leiduritele üle 100 000 dollari. Saadud rahaga asutas Edison esimese ja suurima
annaabi.ee 
