Selline sõnakasutus aitab hästi peita tõsiasja, et Eestis elab eesti rahvas. Nõukogude võim püüdis saavutada seda, et kõigi liidus olevate rahvaste esindajad kasutaks selliseid sõnu ja väljendeid nagu meie, meie maa, kogu maa, meie sportlased, üleriigiline Nõukogude Liidu tähenduses, mitte kohalikus tähenduses. Nõukogude võim taotles seda, et eestlaste jaoks oleks peallinn Moskva, mitte Tallinn. Näiteks esines selliseid absurdseid juhtumeid, kus ühes ja samas ajalehenumbris võis pealinn tähendada kord Tallinnat, kord Moskvat. 2. Grammatiline sarnastumine 2.1 Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine Vene keele mõjul on refleksiivverbide kasutamine eesti keeles määratu palju laienenud. Refleksiivide tuletamine on muutumas peaaegu paradigmaatiliseks ning refleksiivsuse väljendamine ise ikoniseerub refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga,
õppijatele otse rõõmusõnumiks, et noor muusikamees Mart Saar meie linna on asunud ja 13 muusikaõpetust andma hakkab /.../ Saar on õige andeline muusikamees, kes ennast suure puudusega võideldes, ise oma jõuga ülespoole on kiskunud /.../ Õppides on ta päälinnas juba õige palju õpetanud /.../ Soovime noorele muusikamehele hääd edu õpetajana meie linnas." Samas ajalehenumbris ilmus kaks kuulutust. Ühes neist soovitab R. Tobias oma õpilastel võtta muusikatunde Tartusse elama asunud M. Saarelt, teises teatab Saar, et võtab vastu õpilasi "klaverimängu ja muusika teooria jaoks" ning palub "ülesandmisega lahkesti rutata". 1907. aastal tutvustati Saarele kooliõpetaja Fritz Paalmanni tütart Liinet, kes oli tol ajal veel kooliõpilane. Mart Saarel tekkis õige pea temasse suur kiindumus. Sellest sai kogu elu
kliseena. Kui külg tsensorile saadeti, siis kaeti klisee rohkema trükimustaga, nii et see ei olnud loetav. Lehe trükkimisel aga puhastati manifesti osa ja see oli täiesti loetav. Siis nõudsid saksa võimud, et pidupäevalehes oleks tänuavaldus sakslastele, kes oli alustanud bolsevismivastast võitlust ja Eesti vabastanud. Maadlus tsensoriga viivitas lehe väljaandmist, nii et pidulik number ilmus alles 24. veebruari õhtul. Selles ajalehenumbris vihastas omavalitsuse juhti Hjalmar Mäed Johannes Aaviku keeleline artikkel, kus autor manitses korralikule eesti keele tarvitamisele ja nurjutas mineviku-vormis "-vad" lõpu kasutajaid (tulivad, olivad). Mäe arvas, et see on tema pilkamiseks lehte pandud. Järgnes Postimehe toimetuse "tuulutamine", kuulekamate toimetajate ametissepanemine. Otsiti saksameelne peatoimetaja Ernst Wolke, kelle arvates tuli hakata Eestit üles ehitama vaid juhiprintsiibil. Kuldkepi palgatud
annaabi.ee 
