4. Sõnu tuleb kasutada otseses tähenduses ehk vältida kujundeid. 5. Tuleb vältida eufemisme – ebameeldivate sõnade asendamine meeldivatega. 6. Vältida palju sünonüüme. 7. Ettevaatlik olla umbmääraste sõnadega – üsna, õpris, suuresti, üldiselt jne. 8. Peab vältima klišeesid. 9. Sõnad ei tohi kanda lisatähendusi, mis äratavad mittevajalikke emotsioone. 10. Kasutada tavalisemaid lühendeid. Lause 1. Ühte lausesse tuleb panna üks mõte. 2. Ajalehekeel peaks eelistama keskmisi ja lühikesi lauseid(max 15 sõna). Teha pooleks kõik laused, mis on pikemad kui 15 sõna. Oluline on kirjutada lühikesi osalauseid. Eelkõige tuleb välja visata täiendid, määrused ja partiklid. 3. Uudis peaks kasutama palju öeldisverbe. 4. Uudises peaks kasutama vähe täiendeid ja määruseid, et keskenduda tegevusele(verbile) ja tegelastele(nimisõnadele). 5. Kasutada vähe lauselühendeid. 6
on seotud konkreetset piirkonda mõjutanud murdega/murretega. Teine suur allkeelte rühm on registrid suhtlusviisid ja füüsilised tingimused. Korpuses on nii silmas silma vestlused, telefonivestlused kui ka monoloogid. Kõnekorpuste üks uurimismeetodeid on sõnasageduste võrdlus. Hennoste artiklis ,, Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. Arvutuslingvistikalt inimesele." on väljatoodud mitme allkeele omavahelist võrdused: argikõne ja ajalehekeel, avaliku kõne ja ilukirjanduskeel, kõne ja kiri, ametlik ja argine suuline kõne. Kokkuvõtvalt tehti järgnevad järeldused: 5 Ajakirjanduskeeles on sagedasemad nimisõnad, 90ndate alguses kõneldi palju rahast. Avaliku suulise kõne ja kirjakeele erinevused on samad mis eelneval. ,,Suulisele kõnele on omased spontaansus ja toimetamispartiklid (e, ehh, äää) ja piiripartiklid (eksole, vää,)" (Tiit 2000: 267)
9 Leht püüab kergema, argisema keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada, eeldades, et vähenõudlikke lugejaid on rohkem kui nõudlikke lugejaid (OK 2004, nr 2: 11). Tegelikult on nõudlikke lugejaid palju, kes ütlevad, et maailm üha vaimuvaesemaks muutub. Küll aga peab osa lugejaid ajakirjanduskeelt keeruliseks. Meenub juhtum, kus lugeja Postimehe kui arusaamatu kõrvale jättis ja Õhtulehe järele haaras. Kindlasti on ajalehekeel raske osale Interneti jututoakülastajatest, kellel on välja kujunenud oma keel, millest jälle teised aru ei saa. Samas iseloomustavad nende tekste kordus ja paljusõnalisus, mõttepuudus, lohakus ja hoolimatus väljendatava vastu. Ka suhtumine kirjakeele traditsioonilistesse normidesse on aja jooksul muutunud. Mõned kirjutavad üsna vabalt ka murdelisi või keeleuuenduslikke vorme, nagu hää ja sääl, oodat ja kirjutet. Toimetajad ja korrektorid on loobunud neid parandamast.
annaabi.ee 
