Johannes õppis Kiievis arstik ja oli sõjaväearst Esimeses maailmasõjas, hiljem Vabadussõjas. Seepärast pärinevad tema ekspressionistlikud " verest nõretavad " luuletused. Barbaruse esimene suurem ülesastumine oli 1920. aastal Noor-Eesti albumis ilmunud esikkogu " Fata - Morgana " ja 19191. aastal avaldatud " Inimene ja sfinks " olid siurulikud kogud, kus ta luuletas armuelamustest. Nii kevadisi unelmaid, suviseid kirgi, kui ka sügist pohmelust. " Verine sfinks " - ajalaul sõjaoludest. " Suurlinna fragmendid " - ühiskonna heidikutest ja sellest, et ka nemad on inimesed. " Geomeetriline inimene " - üks Barbaruse huvitavamaid luulekogusid, mis sisaldab konstruktivistlikke luuletusi. Konstuktivism - on Vene kirjanduses 1920ndatel alguse saanud suund, mis püüab luulet lähendada tehnikale ning kujutab reaalsust geomeetria terminitega. Barbarus suri 1946. aastal.Tema surma asjaolud pole selged. Tegu võis olla enesetapu kui ka poliitilise mõrvaga.
(Püüa päeva, kasuta hetke). Soovnautida elu ja inimlikku õnne omandas neil mõnikord peaaegu meeleheitliku tunderõhu, kui teadvustati elu hetkelisust, eesootavat surma- eriti tolleaegsete ühiskondalike vapustuste taustal. · Kitsalt subjektiivses laadis ammendasid luuletajad end kiiresti, ajavõõras looming ei saanud kesta kaua. Lüürikategi järsu pöörde intiimelamustest ajaluulesse. Ajalaul on eesti luules valdaval kohal aastail 1919-- 1922. · Järsk suunamuutus seletub kahe põhiteguriga. Ühiskonna elu murranguline areng nõudis mõtestamist ning lüürika, juba olemuselt ajatundlik, ei saanud aktuaalseid probleeme kestvamalt vältida. Teiseks mõjusid kaasa saksa ekspressionistliku luule eeskujud, mille stiil sai omaseks meiegi ajaluulele. Sisuliselt ühendavaks jooneks oli sõja eitamine ja üldine inimlikkuse-kuulutus.
(Püüa päeva, kasuta hetke). Soovnautida elu ja inimlikku õnne omandas neil mõnikord peaaegu meeleheitliku tunderõhu, kui teadvustati elu hetkelisust, eesootavat surma- eriti tolleaegsete ühiskondalike vapustuste taustal. · Kitsalt subjektiivses laadis ammendasid luuletajad end kiiresti, ajavõõras looming ei saanud kesta kaua. Lüürikategi järsu pöörde intiimelamustest ajaluulesse. Ajalaul on eesti luules valdaval kohal aastail 1919--1922. · Järsk suunamuutus seletub kahe põhiteguriga. Ühiskonna elu murranguline areng nõudis mõtestamist ning lüürika, juba olemuselt ajatundlik, ei saanud aktuaalseid probleeme kestvamalt vältida. Teiseks mõjusid kaasa saksa ekspressionistliku luule eeskujud, mille stiil sai omaseks meiegi ajaluulele. Sisuliselt ühendavaks jooneks oli sõja eitamine ja üldine inimlikkuse-kuulutus.
annaabi.ee 
