Op süsteemid Operatsiooni süsteem on siis nii üelda põhiprogramm või alus mis juhib kogu tegevust. Kõik muud programmid töötavad tema abil või peal. Just just see on see kõik pilt ekraanil koos kella ja viledega op süsteem. Operatsioonisüsteem peab pakkuma keskkonna, kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme, tegema arvuti mugavaks kasutada ning kasutama arvuti raudvara võimalikult effektiivselt. Operatsioonisüsteemi pidevalt uuendatakse teha rohkem kasutaja sõbralikuks ja effektiivsemaks. Raud ehk see kast laua all on masin mis seda kõike liigutab ja mitte ainult see, tänapäeval ka telefonides erinevad op süsteemid. Programme sellel liigutab aga kasutaja ise ehk siis mis põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud. Nagu autol kapoti all keeruline mootor on ka programmidel taga palju sebimist tulemuse nimel, ehk protsessid, mis on piiritletud oma ots...
· Kuidas erinevate järjekordadede vahel aega jagada? o Fikseeritud prioriteet kõigepealt kõik esiplaanil olijad, kui neid pole, siis taustatööd väljatõrjutavalt. o Ajakvantidega igale järjekorrale mingi protsent kogu protsessoriajast (näiteks 80% esiplaanil olijatele RR jaoks ja 20% taustatöödele FCFS jaoks) Loterii-planeerimine · Igale protsessile antakse mingi arv loteriipileteid o Iga ajakvandi eel loositakse juhuslikult "võitev" pilet, mille omanik saab selle ajakvandi jagu protsessoriaega o Keskmiselt saab iga protsess protsessoriaega proportsionaalselt piletite arvuga o Lühikestele/kõrgeprioriteedilisetele protsessidele anname rohkem pileteid ning pikematele/madalaprioriteedilistele vähem o Näljutuse vältimiseks saab iga protsess vähemalt ühe pileti o Süsteemi üldkoormus jaotub ühtlsaelt protsesside vahel
toimuva õigekirja kontrolliga. Planeerijad *Jämedalt võib protsessid jagada planeerimise seisukohast: -Sisendi/väljundi poolt juhitud protsessid. --S/V-ga tegelemine võtab selliste protsesside puhul rohkem aega kui arvutuste tegemine. -CPU poolt juhitud protsesside. --Suurema osa moodustavad arvutuslikud tehted ja vaid harva pöördutakse S/V poole. Loterii-planeerimine *Igale protsessile antakse mingi arv loteriipileteid. Iga ajakvandi eel loositakse juhuslikult ,,võitja" pilet, mis saab ligipääsu protsessorile. Pidev mälujaotus Tavaliselt on mälu jagatud kahte ossa -OS piirkond -kasutaja-programmide piirkond OS-i võib Mälu fragmenteerumine Mälu kasutamise efektiivsuse seisukohalt peaksid protsessid hõivama naaberalad Peale protsessi töö lõppu jääb mällu auk. Mälu fragmenteerumine on põhiliseks mälujaotuse probleemiks ja seisneb selles, et on olemas küll
See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle momendi ehk ajakvandi jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis toimuvad üheaegselt. Kui mingisugune ärritus satub üksteisele järgnevatele momentidele, siis tajub inimene sündmusi, mis on ajas erinevad või mis esinesid erinevatel aegadel. Inimene suudab tajuda nende sündmuste järjekorda. Kui me vaatame mõnda füüsilist fotot väga väga lähedalt, siis näeme selle foto osasid, mis moodustab suures plaanis foto enda. Tegemist oleks nagu mosaiigiga
See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 – 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle momendi ehk ajakvandi jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis toimuvad üheaegselt. Kui mingisugune ärritus satub üksteisele järgnevatele momentidele, siis tajub inimene sündmusi, mis on ajas erinevad või mis esinesid erinevatel aegadel. Inimene suudab tajuda nende sündmuste järjekorda. Kui me vaatame mõnda füüsilist fotot väga väga lähedalt, siis näeme selle foto osasid, mis moodustab suures plaanis foto enda. Tegemist oleks nagu mosaiigiga
annaabi.ee 
