Lõpp on lootusrikas. Raamat Sokratesest jääb sellel hetkel pooleli. Martin õpid ennast paremini tundma. Sokratese teema tuleb uuesti sisse. Alguse ja lõpu seos?: Alguses Martin kahtleb, kas ta tütar on midagi erilist ning arvab, et tütar on liiga ema moodi. Teos lõppeb nende suhte paranemisega. Nii alguses kui lõpus esineb Sokratese motiiv. Küsitlemise motiiv – seos motoga. Õpetaja-õpilane, ainult vaimses kasvamises on võimalik inimese muutmine. Tegevusaeg ja selle roll teoses (ajakujutuse võimalusi): Esimese Eesti vabariigi ajal, 30. aastad, suvi, kokku umbes kuu, Isebel ja ta ema on immigrandid/põgenikud, ühiskondlikud normid Tegevuskoht ja selle roll teoses: Eesti, Tallinn. (kirjanik kirjutanud meenutusena) Kes on jutustaja (miks autor on teinud sellise valiku): kolmandas isikus, piiratud kõiketeadev jutustaja. Võimaldab tuua paremini sisse romaani psühholoogilist külge. Jutustaja ei ava Isebeli mõttemaailma, et hoia salapära Martini vaatepunktist.
64. Mis on kostüümi funktsioonid? · avab tegelaskuju, · annab edasi tegevusaega ja kohta, · on osa lavastuse visuaalsestkontseptsioonist 65. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? · Reaalne aeg ehk etenduse aeg etenduse aeg algusest lõpuni · Fiktsionaalne aeg ehk poeetiline aeg fiktsionaalse maailmasisene aeg, kujutatud sündmuste ja tegelassuhete aeg 66. Millised on ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris? · Olevikulisus sündmused kulgevad vaatleja jaoks reaalses ajas (siin ja praegu) · Mittepidevus ehk diskreetsus - sündmuste näitamiseks kuluv aeg ehk kujutamisaeg ei lange tavaliselt kokku kujutatud ajaga (laval näidatud loo täielik pikkus). Vaatajale esitatakse n.-ö. valitud lõike sündmusreast, mis moodustab näidendi faabula.
63. Mis on kostüümi funktsioonid? Kostüüm: · avab tegelaskuju · annab edasi tegevusaega ja kohta · on osa lavastuse visuaalsest kontseptsioonist 64. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? Kaks ajatasandit: 1) Etenduse aeg etenduse algusest lõpuni 2) Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg · Reaalne ruum · Fiktsionaalne ruum 65. Millised on ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris? · Olevikulisus (eksistents just praegu (reaalses lavaajas) kulgeva sündmusreana) · Mittepidevus ehk diskreetsus (Üldjuhul ongi näidendi sündmusaeg mittepidev. Vaatajale esitatakse n.-ö. valitud lõike sündmusreast, mis moodustab näidendi faabula. Laval esitamiseks valitud lõigud sündmusajast moodustavad toimumisaja.) · Sündmuse esitamise sagedus mitu korda üht sündmust näidatakse.
rituaalses kultuuris, kus toimivad sarnased asjad: astutakse teatriaega, kus toimuvad rituaalsed sündmused, hiljem jätkub reaalne aeg. · Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg. Poeetilist aega luuakse tihendades, kiirendades, kommentaaridega (1 tegelane selgitab tegevusest väljaspool), valguskujundusega (annab märku päevaajast, tegevuspaigast, valgusfookusega hajutatakse tähelepanu) ja pöördlavaga (uued tegelased, koht, aeg) Ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris: - Olevikulisus etendus toimub siin ja praegu. Ajaühtsuse nõue on viidud äärmuseni. Mida esitatakse, mis sündmusi, mis järjekorras? Alati ei saa olla lineaarne, keegi peab tegema tagasihüppeid, et lugu oleks arusaadav. - Sündmuste esitamise järjekord ja sagedus - Mittepidevus pidevusmulje loomiseks kasutatakse tehnilisi võtteid (tihendamine, kiirendamine, kommentaar, pöördlava). Ajastruktuur luuakse pausidega. Draama kontseptsioonid:
annaabi.ee 
