ma usun, et mujal maailmas ka. Samamoodi on aina rohkem hakatud viskama oma prügi, sellistesse konteineritesse , kus kõik on ette näidatud, et kuhu midagi visata tuleb. Meil oli 2008 aastal keskkonna "Teeme ära 2008" üritus. Kus kõik inimesed käisid ja koristasid metsaaluseid ja maantee äärseid. "Teeme ära 2008" liitis inimesi kokku, kõigil oli ühine eesmärk loodust puhastada ja sellega ka saadi hakkama. Ja ma usun, et sellest oli ka palju abi, vähemalt natukeseks ajakski olid meie metsaalused puhtad. Ka mina käisin ja koristasin enda lähedal asuvat metsa, sealt võis leida igasugust jama. Peale seda ma enam ei viska prügi maha, vaid prügikasti. Paljud suured loodusõnnetused ühendavad inimesi samamoodi. Näiteks just hiljuti toimus maavärin Haitil, kus hukkusid paljud inimesed ning väga paljud on rusude all lõksus. See maavärin ühendas eri rahvustest inimesi, kes seal sel hetkel olid - neid kõiki ühendas lootus sellest pääseda ja samuti
saanud kõik oma mehe käest, on ta igaveseks tema võlglane, kuid mõni rõõmus heasüdamlik pilk, oleks teinud perenaisel südame soojaks. Perenaine mõistis, miks on tülid ja vaen nende kõigi vahel. Eks see talu ole. Poleks rügamist ja rikkuse tagaajamist poleks ka väsimust, jõuetust ja tülisid selle pärandamise pärast. Kui perenaine peaks surema, siis sooviks ta , et mehel ,,Südames väike kahjutunnegi naise kaotuse pärast, jah, ainult ivakeseks ajakski, silmapilguks." Mure, mis pereema vaevas oli tema tütarde pärast, olid need ju veel noored. Eks emasilm ikka paremini hooletusse jäänud asju märkab. Ja kui nüüd tütred isa hoolde jäävad, siis kes teab, mis neist saama hakkab. A. Kivikas ,,Maha lüüriline shokolaad" (puudusin) Võrdleb luulet toiduga. Usub, et luuletajate imal looming on võrreldav shokolaadiga. Hea ja rammus looming on aga karbonaat. Lisaks arvab, et ei ole vaja silmapetet, uduloori ja lääget
Mõlema loo puhul on tegu on lastele määratud mälestuspalaga. 13 6. Kokkuvõte Oskar Luts ,,läbi töötatud" ja lastekirjanduse teosed loetud, tunnen end rõõmsalt ja rahulolevalt, et olin just selle kirjaniku valinud. Just ,,Nukitsameest," ,,Kevadet" ja ,,Inderlini" lugedes tundsin, et need teosed on just need, mida mu hing hetkel vajas. Nad on rahustavad ja mõtlemapanevad, viies argielust vähekeseks ajakski kaugemale, lastes sul olla taas laps, kes ahmib endasse uut ja põnevat kirjandust, mis ei jäta ükskõikseks. Oskar Luts on rahvakirjanik, kes suudab võita nii täiskasvanu kui ka lapse südame. Selline on juba tema loomus-vahetu, loominguline, avatud ja samas kasvatuslik- õpetuslik, seda eriti ,,Pett ja Parbu" ning ,,Parbu-juttudes." Iga tema teos on klassika omaette ja väärib täit tähelepanu. Selline on m e i e Luts, Oskar Luts. 14 7
Seda seaduspära märkas esimest korda juba 1965. aastal arvutiprotsessorite tootja Inteli kaasasutaja Gordon E. Moore. Nii kutsutakse seaduspära vahel ka Moore’i seaduseks. Kasvu kiiruse illustreerimiseks kasutas Moore ise järgnevat analoogiat: kui autotööstus areneks sama kiiresti kui elektroonikatööstus, siis tänaseks sõi- daks auto liitri bensiiniga miljon kilomeetrit ning odavam oleks auto maha kanda kui teda kesklinnas tunniks ajakski parkida. Graafikut on natukene keeruline lugeda, sest esimesed punktid tunduvad kõik olevat praktiliselt nullis. See tuleneb just nimelt väga kiirest, eksponentsiaalsest kasvust. Tuleb välja, et sellisel juhul on mõttekas -telge kujutada nii-öelda logarit- miliselt, kus ühikud ei muutu liitmise vaid korrutamise teel. Selle võtte kasulikkust näitame järgmises peatükis [lk 299]. Mõni arvutiprogramm jääb aga ikka aeglaseks
annaabi.ee 
