I i2ti ekvivalentne vool (ta on ekvivalentne tegeliku muutliku I i 1 vooluga e soojenemise mõttes). t1 t 2 ... t n Allpool välja toodud valmemis on välja toodud ekvivalentse voolu arvutamise valem väikeste pauside korral, kus on soojenemise ja -jahtumus ajakonstantide suhe. ts- töötamisaeg püsikiirusel, tk- käivitusaeg, tp- pidurdusaeg n I t 2 i i Ie i 1 1 ts t k t p t0 2 Mootori valimisel ekvivalentse voolu meetodil konstrueeritakse esialgselt valitud mootori jaoks voolu koormusdiagramm I=f(t) ning selle alusel arvutatakse ülaltoodud valemitest ekvivalentne vool
Uus metoodika välisõhu temp määramisel võtab arvesse 3 teguri koosmõju. - hoone soojusfüüsikalised parameetrid, neid väljendatakse ühe suurusega hoone soojus püsivusega. Seda soojuspüsivust väljendatakse ajakonstantiga v . - Meterioloogised tegurid, välisõhu ekstreemseim madalaim temp. - Max lubatud temp-i lang. Hoone soojuslik ajakontstant iseloomustab hoone soojus akumulatsiooni võimet. Ajakonstantide järgi jagatakse kõik hooned 3-e gruppi: - Madala soojuspüsivusega hooned v = 40...100h - Keskmise soojuspüsivusega hooned v =100...200h - Kõrge soojuspüsivusega hooned v = 200...h Hoones olemas ka soojatarbevee koormus. Sooja tarbvee ette valmistamine võib toimuda kas siis keskse soojus varustus süsteemi ehk kaugkütte alusel. Võib toota ka kohalike energia allikatega.Sooja tarbevett toodetakse soojusvahetis
Objekti ülekandefunktsioon: k 1 W B (s) = 3 - T 6 s+1 T 7 s Valemisse kuuluva ülekandeteguri k 3 ja ajakonstantide T6 ja T7 väärtused leitakse analoogiliselt eelneva juhuga. Toitevee temperatuuri muutumine Katelde toitevee temperatuuri muutumine soojuselektrijaamades on tingitud toitevee kõrgrõhu eelsoojendite väljalülitamisest või nende tööreziimi muutumisest. Toitevee temperatuuri tõustes (muutumatul kolde soojusvastuvõtul) intensiivistub aurustumine katla aurustuskontuuris. Selle tagajärjel hakkab nivoo katla trumlis tõusma
siirdele võimalikult lähedale (nt monoliitlülituste puhul või ühendatakse temperatuuriandur pooljuhtkristalliga). Temperatuuri saab määrata kaudselt dioodi või türistori vastuvoolu mõõtmisega. Siiski on selliseid meetodeid rakendatud ainult intelligentsetes jõumoodulites. Transistor-jõumoodulite temperatuuri mõõdetakse jahutusradiaatorite pinnal või pooljuhtkristalliga ühendatud termoanduritega. Seega annavad mõõtmised soojuslike ajakonstantide tõttu vaid keskmise temperatuuri (temperatuuri dünaamiline pole võimalik). Kaasaegsed elektriajamid põhinevad mitmefaasilisel vastastakt-topoloogial, kus lülitustransistorid jagatakse õlgadeks (poolsildadeks). Lühiste vältimiseks ei tohi samas õlas paiknevad IGBT- ja MOSFET-transistorid üheaegselt avaneda. Püsitalitluses saab lühiseid vältida mõlema juhtlülituse blokeerimisega seni, kuni lülituse sisendisse antakse signaal (ei sobi kasutada vooluallikates)
annaabi.ee 
