koosolekuruum ja hiiglaslik kaubaladu 1371.-1374. aastal sai raekoda oma praeguse esimese korruse suuruse. 1402-1404 sai raekoda omale 2. korruse, 14. saj. 1 veerandil tehti sinna ka eesruuum ja tagakamber. 17.sajandil sai rakoda endale uue tornikiivri, sest eelmine hävis märtsipommitamise ajal. 1650-1652 peaportaal suleti ning peasissepääs viidi üle maja keskossa, esimese korruse aknad müüriti kinni ja kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ning moodustati toad. 1667. ajakohastati koja sisekujundus ja telliti piiblilainelised lünettmaalid seintele 19.sajandil ehitati neogooti stiilis ümber aknad ja idafassaad 20.sajandil tehti tänu pommirünnakutele suuri väli- ja sisekujundusi. TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM VI a klass Mauri Liiv TALLINNA RAEKODA projektitöö TALLINN 2009
Leedu metsanduspoliitika põhiprintsiibid on kirja pandud Metsaseadusesse. Metsaseadus reguleerib kõiki peamisi metsanduspoliitika teemasid: metsanduspoliitika suundumusi, metsaomandit, metsade majandamist ja järelevalvet, metsade majanduslikku regulatsiooni, metsade kasutust, taastootmist, kasvamist ja raiet, metsade kaitset jms. Lisaks seadusele võeti valitsuse poolt 1994. aastal vastu "Metsanduse ja metsatööstuse arengukava", mida ajakohastati 1996. aastal. See sisaldab mitmeid metsanduspoliitikaga seotud küsimusi. Kava lisaks olev tegevuskava sisaldab metsandussektoris aastani 2023 läbiviidavaid tegevusi. Lisaks Metsaseadusele käsitletakse metsanduspoliitikat ja -strateegiat lähemalt "Metsanduse ja metsatööstuse arengukava", mida ajakohastati 1996. aastal. Kava lisaks olev tegevuskava sisaldab metsandussektoris aastani 2023 läbiviidavaid tegevusi
Lühiajalise näitajana järgib tööhõive majandustsüklit. Siiski on see näitaja piiratud selles mõttes, et tööhõivele viidatakse sageli kui viivitusega näitajale. Tööhõivestatistika on ELi mitme poliitikavaldkonna keskmes. Euroopa tööhõivestrateegiale pandi alus tööhõivealasel tippkohtumisel 1997. aasta novembris Luxembourgis ning seda muudeti 2005. aastal, et viia ELi tööhõivestrateegia suuremasse kooskõlla muudetud Lissaboni eesmärkidega. 2008. aasta juulis ajakohastati tööhõivesuuniseid aastateks 20082010. 2010. aasta märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku algatada strateegia ,,Euroopa 2020" aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks. Strateegia võeti ametlikult vastu Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2010. aasta juunis. Euroopa Ülemkogu leppis kokku viies peamises eesmärgis, millest esimene oli suurendada 2064aastaste naiste ja meeste tööhõive määra 75 %ni 2020. aastaks
kaitsti kõrgete sisseveotollidega. Tööstus arenes tõusujoones ja saavutas kõrgseisu 1928-1930. Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestis haripunkti 1932-1933, kõige enam kannatasid väljaveo tarvis tootvad majandusharud. Suurtööstuse toodang vähenes kolmandiku, talude tulu poole võrra. Töötute arv ulatus 25 000-ni, seda püüti leevendada hädaabitöödega. 1930. aastate II poolel industrialiseerimine hoogustus, seda soodustas ka sõjaeelne kõrgkonjunktuur. Loodi uusi ettevõtteid, ajakohastati tehnoloogiat. Kõige kiiremini arenes Eesti põlevkivikeemiatööstus. Saksa suured tellimused tõid kaasa õli- ja bensiinitootmise järsu suurenemise. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes. Põllumajandusega oli 1934. Aastaks hõivatud 60,2% rahvastikust. Ida-Euroopa radikaalseima maareformiga võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandati 56 000 talu ja 1939. Aastaks ulatus talundite arv 140 000-ni. Eesti muutus väiketalude maaks.
või andes advokatuuridele seaduslikku pädevust kutsereeglite koostamiseks. CCBE on veendunud, et vaid tugev eneseregulatsioon võib garanteerida advokaadikutse sõltumatuse riigi suhtes ning et sõltumatust garanteerimata on advokaatidel võimatu oma kutset ja rolli täita.“*12 6 Code of Conduct for European Lawyers. Vastu võetud CCBE plenaaristungil 28.10.1988; muudetud 28.11.1998, 06.12.2002 ja 19.05.2006. Sisaldab selgitavat memorandumit, mis ajakohastati 19.05.2006. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee /?id=137&PHPSESSID=83ef0b6085d89bed2ce59cf0079b3bac. 7 Võeti vastu CCBE plenaaristungil 24.11.2006. Harta ei ole mõeldud eetikakoodeksiks. Rakendub kogu Euroopas, hõlmates ka riike väljaspool CCBE liikmesriike, assotsieerunud riike ja vaatlejariike. Sisaldab loetelu 10 tuumpõhimõttest, mis on omased riigisisestele ja rahvusvahelistele reeglitele, mis reguleerivad õiguskutset